Seiklused jätkuvad…

Jäi väike vahe sisse postitamisel, sest aeg on minimeeritud!

Pühapäeval käisin isaga turu peal. Ostsime juurvilju, kala, liha ja muud manti. Olin nagu tulnukas seal turu peal, sest järjekordselt kõik vahtisid mind nagu maailmaime. Lisaks sellele olin ühel päeval, nagu tavaliselt, metrooga kodu poole sõitmas. Oli juba üpris pime ja noored liikusid kodu poole. Olin siis üsna inimtühjas vagunis ja ootasin, et uksed avaneksid. Enne mahaminekut vaatasin veel korra selja taha ja ennäe imet, mingid noored hiina plixid tegid minust pilti! Üritasid kuidagi salaja kellegi selja tagant teha aga ilmselgelt puresin nende masterplani läbi. Tüdrukud punastasid ja itsitasid, ma astusin rõõmsalt metroo pealt maha teadmisega, et ma olen totaalne värdjas! Ma ei tea, miks inimesed mind jõllitavad. Olen tavaline inimene. Ehk sellepärast, et mu nahk on valge? Saan nüüd aru inimestest, kes on mustanahalised ja elavad Euroopas…’

Esmaspäeval käisin hiina keele klassis ja peale seda käisin korvpalli loopimas. Oli taifuuni hoiatus ja algselt ei mänginud keegi palli. Kui levis teade, et üks võõramaalane on platsil, hakkas inimesi järjest juurde tulema. Algselt oli meid 5, tegime esimese mängu ära, siis oli 10 – saime üleplatsi mängida. Siis läksid need ära ja tuli uus sats peale. Ma juba olin suht kurnatud omadega, kui tuli pakkumine, et kas sa ei tahaks meiega koos mängida? Miks ma ei taha, muidugi tahan – ma ju pean, olen vahetusõpilane! Nojaa, sinna see 3h läks. Õhtul olin läbi nagu läti raha. Siis tahtis mu isa hiina keelt mulle õpetada. Kuidas ma saan sellisest pakkumisest keelduda? Jah, see venis 1h pealt 2,5h peale ning ma ei olnud üldse väsinud. Kusjuures, nüüd ma saan ka hiina noortest aru. Vanemad nõuavad õppimise pealt ülearu. Sain seda jälle täna tunda, kuid eks see ole hea ka, saab keele kiiremini selgeks! 😀

Teisipäeval käisin oma sugulase ja tema ülikooli klassiõega kinos, Batmani uut filmi vaatamas. Film oli päris hea (sama lavastaja, kes Inceptioni lavastas, ehk kunagi ei hakka filmi vaadates igav) ning ÕNNEKS olid filmil all hiina tähemärgid, mitte ei loetud seda lollakat hiina keelt filmile peale. Ameerika filme vaadates ajab ikka väga kettasse, kui see Hiina google translatori hääl sinna peale loeb. 😀 Peale filmi liikusime koju, õppisin ja veetsin perega mõnusalt vaba aega – TV vaadates.

Täna siis keeletundi minnes lootsin midagi asjalikku õppida, sest pidime uue peatüki läbi võtma. Algus oli paljulubav. Kordasime eelmiste tundide peatükke…siis järsku, õpetaja ütles, nii rääkige enda riikides…inglise keeles. 2h muliseti oma riikides, eriti oli teemas Saksamaa, ning siis hakati õpetajale reisiplaani tegema, kuhu ta Euroopasse minema peaks, sest ta tahab Euroopasse reisida. Õpetaja isegi ei teadnud, mida ta ise vaadata tahaks. Igatahes, väga veider lugu, mulle see tund üldse ei meeldinud, täielik ajaraiskamine ja mõtetu loba… Õnneks paar päeva veel ja siis saab omal käel tuupima hakata ja lisatunde koolist võtta!

Üks hea nali veel…eile oli meil õhtusöök nagu ikka. Isa pakkus mulle mingit uut liha…arvasin et see krabi. Nojah, maitses hästi, kõik normaljonks! Tänasel õhtusöögil, kuna seda jäi eilsest järgi, sõime seda veel. Mugisin ja mugisin ja siis õde küsib et: “hei, sa tead ka mis see on?” Ma ütlesin vastu: “muidugi tean, see on krabi!”. Õde vaatas täiesti tuima pilguga mulle silma ja ütles: “mees, see on konn mida sa sööd, mitte krabi!” Õde sai vastuseks, sa ei üllata mind, olen seda ennemgi söönud. 😀 Pärast selgus, et ta tahtis mind ohkima ja puhkima panna, et ma konna söön vms. Ehk failure. 😀

Meil on õega väike diil. Mina õpetan talle igapäev 3 uut sõna eesti keeles ja tema aitab mind hiina keelega. Eile õpetasin talle 4 sõna selgeks: isa, ema, õde, vend. NB! ma ei tohi talle õpetada mitte ühtegi sõna, milles peitub täht R, sest tal on piinlik seda “õrrri” pöristada hiina moodi. Ehk see on ikka väga-väga naljakas…:D

Lisaks sellele, sain täna Hong Kongi pileti kätte, seega 5.oktoober sõidame Hong Kongi, oleme nädalavahetuse seal ning siis tagasi! Cool trip peaks tulema! NB! Hong Kongis on kõik asjad odavad, ka kõik Ameerika brändid, sest seal pole kõrged maksud ja kohati üldse makse pole, nagu ma hiinlaste segasest hiina keelest aru sain.

 

Advertisements

Raske on see elu võõramaalasena…

Tänane päev algas Hong Kongi ja Macau saare saatkonna minekuga. Läksime sinna seetõttu, et kuna mu pere läheb oktoobris Hong Kongi, õe inglise keele testi pärast, siis võetakse mind ka kaasa ning 3 päeva veedame siis seal. Lennu pilet läheb mul maksma kuskil 300€, seega ema-isa Eestimaal, mu pangaarve väheneb paari euro võrra. 😀

Saatkonnas tuli välja, et ma ei saa oma viisat, sest Shanghais pole saatkonda. Pean minema Pekingisse ja selle sealt saama. Koju tulles uurisin asja ning sain teada, et Shanghai mingis Eesti konsulaadis peaks need asjad tehtud saama, seega Pekingisse jääb minemata ja Hong Kongi viisa saan ära teha teisipäeval!

Edasi liikusime minu isa poolsete vanaema ja vanaisa poole. Nainai ja yeye poole siis… (nainai=vanaema ja yeye=vanaisa). Seal ootas meid ees terve pere. Mingi 10 inimest kokku. Sõime supi pelmeene, nemad rääkisid hiina keeles, mina oma õega inglise keeles, proovisin ka oma hiina keelseid oskusid, kuid need piirdusid ka paari sõna ja paari lausega. 😀 Nagu arvata oligi, siis mina olin täna jälle see kloun oma naljakate sõnade hääldustega, oma siniste silmadega ning ma pidavat välja nägema nagu Putin! See tuli mulle endalegi üllatusena… 😀

Käisime veel minu õe, siis minu isa õe tütrega (kes eelmises postituses oli “sister”), isa teise õe pojaga ning tema sõbraga KTVs ehk siis suur ruum mitmete mänguautomaatide ja karaokega. Me mängisime lõbusasti seal tasuta mänge, sest meil oli üks kohalik kaasas, kes näitas kuidas tasuta mängida saab. Pidime juhtmetega jändama selleks… 😀 Üsna lõbus oli.

Hiljem käisime ema poolse vanaema juures. Seal olime suhteliselt vähe, nägin tema põllukesi (minu emale on need rohkem lillepeenra suurused) ning sõitsime tagasi koju.

Õhtul käisime isaga, kui juba pime oli, siin läheduses asuva peatänava läbi. Näitas mulle poode, kust asju osta ja mis tähtis, ODAVALT! 😀 Koju tulles vaatasime televiisorit (peale väsitavat töönädalat vaadatakse televiisorist meelelahutussaateid – aasia eripära vol2). Hiljem oli isa pikaks ajaks kabinetti kadunud, uksest välja astudes ütles, Ta Wei (mu hiina keelne nimi…), come! Läksin kaasa ja ta leidis Google mapist meie maja üles. Kui ta küsis, kui suur see ala on, kus te elate, arvas ta et elame väikese lapikese peal. Kui ma talle näitasin, kui suur see tegelikult on, olid silmad suured, kutsuti kohe ema vaatama ning õele räägiti ka. 😀 “It’s large!” 😀 Järgmisena ütles isa, et kui sul oleks sama suur maalapp Shanghais, saaksid sa selle eest 200 000 000jüaani ehk ligi 254 000€….

Õega rääkides selgus, et Shanghais, maksab korteri ruutmeeter 40 000jüaani. Tavainimese palk kuus on kuskil 4000 jüääni. Kui tahad 100 ruutmeetrilist korterit, pead selleks tööd tegema 100 aastat. Ma arvan, et need hinnad võrduvad meie uute korterite hindadega äkki….kindlasti eksin aga meilgi see kinnisvara odav pole. Lisaks, kui praegu see majandussurutis siin Hiinas ka jõustuma hakkab, siis langevad hinnad momentaalselt.

Hiina elust-olust hetkel:

Hiina liiklus: korrapäratu, uskumatu ning väga autosõbralik. Kui ületad teed ja sul põleb roheline tuli, pead sa teed andma ikka autole, kellele põleb punane tuli ning kui sa seda ei tee, aetakse sind alla. Miks nii? Sest kui nemad peatuma hakkaksid, siis nad ei liiguks tunni ajaga 2km kauguselegi.  Teine asi on signaalitamine. Signaali lastakse nii õhtusöögi alla, kui ka õhtusöögi peale. Kui vahetad kiirtee peal rida, ja keegi sõidab sul ees, lased signaali, kui keegi su trajektoorile momendiks tuleb, lased signaali. Siis on need kuradi kärud…kolmerattalised kondi/elektri mootoril põhinevad vanad sõiduvahendid. Kolm võrri velge all, koorem on kuskil 400kg raske, rattad jooksevad ikka totaalselt kaheksasse ning kui sul metall kang koorma pealt teele kukub siis sõida parem edasi, sest vastasel juhul oled surmalaps kui keegi pihta peaks saama. Autoga sõitmine on piin, mis saab autost? Mu isa lööks mu maha, kui ta näeks, kuidas siin sõidetakse! Iga auk on läbisõitmiseks, iga lamavpolitseinik on 70-ga üle sõitmiseks… Kuigi autod on kõik täiesti tutt-uued ja säravad nagu briljandid, siis paari aasta pärast ma arvan, et need on juba üsna saradeks ristitud.

Söök: söök on hea. Erinevad maitsed ning üleüldse, soovitan siia kohapeale tulla. Sest söögi kohta ma ei oska midagi edasi öelda. LIHTSALT VÕRRATU! Eriti nahkkilpkonn, siis kanavarbad, erinevad lihad jne.

Jook: joogid on odavad ning head. Erinevad piimakokteilid ja muud joogid. Tõelist musta kohvi suhkruga, mida mulle meeldib juua on väga vähe. Enam-jaolt siiski latte’d ja cappuccinod. Hiinlased ise joovad väga palju teed. Topsidesse kaasa tehtud teed ja lürbivad seda igalpool. Õlu: kui ma oleks Kase Tom, elaksin ma paradiisis! Ehk neile, kes Kase Tomi ei tea, siis õlu on odav ja joo palju tahad.

Kaunid naised: siin neid leidub, kuid enam-jaolt on nagu ikka… Teisisõnu, ma olen välismaalane, mul on kohalike ees plusspunktid kirjas! 😀 Taiwanis ja Hong Kongis pidid marud naised olema, selliseid kõlakad ma juba kuulnud olen. 😀 Nii et Lauri Reppo, siin sulle väike reisisoovitus.

Kliima: VÄGA-VÄGA palav ja niiske. Hetkel mul toas, ma pakun et 35 kraadi. Kuna taifuun möllab ja homme oodata äikest, siis nagu eestiski, on meil praegu siuke vaikus enne tormi ehk kisub niiskeks ja jube palavaks. Septembris pidi veel palavamaks minema… Air pollution (ehk sudu vist? ma ei  mäleta) on vähem kui Pekingis ning on näha ka tähti ning kuud. Kui sajab, siis ikka täiega ning müristab nii, et kõrvad lukus.

Inimesed: algselt häbelikud, kui juttu teed, siis saad kohe sõbrad endale terveks eluks. Väga rõõmsameelsed ning väga toredad. Ise ei pea pm kunagi juttu alustama. 😀 Leidub ka erandeid – metroos trügivaid jorsse, kes iga hinna eest end metroo uksest sisse nügivad, kuigi ruumi enam ei jätku.

PS! Mu eesti keele tase hakkab juba märgatavalt tunda andma. Kuid see käib kõige selle juurde…

4h raamatukogus…

Täna sai sellel nädalak viimast korda keeletunnis käidud! Täna oli tund vähe asjalikum kui tavaliselt, võibolla sellepärast, et ma olin kõvasti õppinud. Peale keeletundi tulin koju ning mind ootas mu “sister”, kellega läksime siis raamatukokku koos tema ülikooli klassikaaslastega. Raamatukogus TUUPISIN 4h hiina keelseid sõnu. Kokku sain vist 40 uut sõna ära õpitud. Mega hea tunne oli peale õppimist, kuid peale söömist tuli räme väsimus peale. Käisime nende ülikooli linnakut vaatamas ning uurisime niisama linna elu. Õhtu oli väga meeldiv…

Kodu poole läksime algselt bussiga ning siis sõitsime praamiga teisele poole jõge. Saatsime mu “sisteri” koju ning mina ja mu õde jalutasime veel 20minutit oma koju. Rääkisime maailmaasjadest ja mölutasime niisama. Täna oli siuke rahulik päev, kuid selle eest mmidagi uut ja teistsugust.

Homme läheme vanaema juurde (isa ema juurde) lõunat sööma, kus siis kogu pere kokku saab. Tõotab tulla põnev päev, sest naljanumbriks olen ju homme mina oma teistsuguse käitumise ja väga kehva hiina keelega. 😀

Homme räägime pikemalt. Cya!

Oioi kui palju juhtub 2 päevaga…

22.august.

Päev algas nagu ikka hiina keele tunniga. Nagu tavaliselt, oli see rohkem mängimine kui õppimine. Igatahes, kui mu klass lõppes, läksin ma raamatukokku, kus mu õde õppis. Ma sain sinna täitsa ise, ilma et ma isegi aadressi teaksin. Teadsin vaid, mis metrood võtta jne. Seega esimene self-trip kujunes päris edukaks! Nojaa, sööklas sõime, ostsin kohvi et end turgutada ja siis asusime raamatukogu poole. Raamatukogu oli sama suur, kui….Solaris ja Port Artur kokku panna, et noortele mingi arusaam tekitada. 😀 Igatahes, LÕPUKS jõudsime oma laua juurde, kus õppis üks kutt matemaatikat. Ta lõpetas see aasta keskkooli ja õpib nüüd ülikooli jaoks. Siis oli minu õde, kes õpib inglise keelt ka JUBA ülikooli jaoks ja lõpuks tuli üks tüdruk ehk mu “sister”, kes lõpetas ülikooli ning asub Shanghai Powerisse tööle nagu ma aru sain. Miks ta mu “sister” on? Kuna minu ja tema isad on “shushu’d” ehk onud, siis minu õele on see neiu nagu õde. Keeruline, kuid loodan, et mõistate! Igatahes, õppisime seal 6h. Ma tuupisin totaalselt seda keelt. Ma ei tea…pole kunagi niimoodi õppinud – reaalselt, ma tagasi tulles ainult õpingi vist… Igatahes, kui lõpetasime, siis liikusime KFCsse, ostsime chickenwingse ning õgisime neid kodus. Mu teine õde siis tuli meie juurde. Suht lõbus päev oli siiski.

Tänane päev algas kell 7:45. Ärkasin, värskendasin end hambapesu ja väikse veeloputusega, siis 8:10 alustasin õppimist, kell 9 lahkusin majast metroo peale, kell 10 oli tund ja tegin esimese eksami. MIKS ÕPETAJA EI ÖELNUD, ET AINULT PINYINI VAJA ON TEADA? Ma õppisin tähemärgid ka ära… sähh sulle hard working studenti. 😀 Igatahes, test läks üpris normaalselt kuid ma pean õppima rohkem. Sest kuna ma pole nii hea algtaseme hiina keelega, pean ma teistest rohkem pingutama. Challenge accepted! Peale klassi, tulin koju. Siis läksime mu teise õega korvpalli mängima, tema ülikooli kaaslastega. Korvpalli väljaks on üsna väike, korvirõngad on 20cm madalamal (HIINA), ning kui sul pole kossuriideid seljas, on väga raske mängida (higi, kuumus jne). Seega, mängisin seal kohalike kuttidega 1h. Siis liikusime edasi sööma spicy foode. Aa ja, mu teise õe sõbrad, 2 poissi ja üks ÜLIKENA näitsik, kes inglise keelt ei mõista, kuid me pidime homme seda koos raamatukogus õppima…if you know what I mean… olid siis meiega! Kõik nad on 22.aastased, seega saab nendega vahepeal lõbutseda. Nemad ei pea päevast-päeva õppima! Seega jah, tegin esimesed hiinas kasulikud tutvused lõbutsemiseks. Peale söömist, liikusime me ujulasse, kus liitus meiega üks väga pikk kutt. Sisenesime riietusruumi – okei, pole midagi hullu. Mehed paljad särki-värki, nagu eestis. Ja kui dušširuumi liikusime, siis ootas mind ees šhokk. Vabandan siiralt väljendi eest aga üks kuradi jobu kõvatas seal rõõmsalt… again, welcome to China where everything happen, all the time! Igatahes, liikudes basseini, lootsin leida radadega suurt basseini. Mida ma nägin? Väike bassein, ilma radateta. Ujumine nägi välja nii: pm põiklemine teiste eest, ujuda saad max.200m KOKKU 1:30 tunniga, rääkimine. Väga huvitav kogemus. Siis tulid kaks hiinlast mu juurde ja küsisid minult, kust ma pärit olen, et ma nii hästi ujuda oskan. Jaa, ma tean, ma ei uju hästi ning ma olin lihtsalt välismaalane. Andestan neile! 😀

Peale ujumist vahetasime kontakte ja liikusime tagasi koju. Väga lahe päev oli täna ning homme lähen sama seltskonnaga kõigepealt raamatukokku ja siis korvi loopima või siis….kudrutama. Homsed jutud otseülekandena homme. Päikest teile! (meil vist taifuuni oodata vms.)

Vaheldus…

Tänane päev algas jälle YFU kontoris keeletunniga. Kestis see kuskil poolteist tundi. Minu õde ootas mind kontoris. Ta leidis sealt saksa poisi Nikolase abistaja ning nad tahtsid, et me midagi koos teeksime. Siis läksimegi sööma. Nojaa, People Square’il läksime metroost maha ning liikusime People Square’i mingi “mall’i” (Solaris v Port Artur, kuid mingi 2 korda suurem) ja sõime seal. Mina sõin sellist woki moodi asja, koos punase kanalihaga. Very delicious! Edasi liikusime People Square’i läheduses asuvasse tänavasse, kus keegi mootorrattaga ei sõida ja autosid ka pole (nagu Pärnus Rüütli tänav ainult 100korda suurem ja modernsem – see ehitati 1998. aastal). Tegin seal suht foreigner pilte jne. Mängisime õega veits lolli ja vaatasime seda tänavat. Üsna ilus. Võrrelda võib seda nagu Frankfurdiga, nagu Nikolas ütles. Ostsime magusat mingist poekesest – hiina magusat, mis ei võrdu meie magusaga! Siis sai aeg otsa – õde pidi minema keemia tundi. Siis läksid kõik oma teed. Suht lõbus oli ja võiks teinekordki nii välja minna. Ma siis sõitsin ÜKSI metrooga koju – jõudsin koju! Kodus olin üksi mingi 3h ja terve selle aja ma õppisin ja rääkisin pool tundi umbes oma perega Skype vahendusel ( Eesti perega siis). Hiljem, läksin õega sööma. Kuna isa on ärireisil ja ema sõi täna väljas koos oma sõprade/töökaaslastega, siis pidime me õega kuskile sööma minema. Läksime siin samas lähedal asuvasse SUPER MALLi sööma. Mingid riisimaitselisi nuudleid sööma. Ma tellisin endale riisinuudlid musta kanaga ning ühe magustoidu. Cätlyn, musta kana süüakse ka seal maal ikka ja see pole mürgine! Nuudlid olid kanaga päris head. Kui jõudsin magustoidu juurde, siis küsisin õelt, kas ta ei soovi. Vastuseks tuli EI, liiga palju kaloreid! Sellele järgnes õhtul hiljem mulle küsimus, KUIDAS SA SAAD NII PALJU SÜÜA, ILMA ET SA PAKSUKS EI LÄHE!! Vastuseks oli, ma teen füüsilist ja ta ei uskunud mind. 😀 Ja igatahes, peale sööki läksime mingisse…mängutuba vms. Kus on hästi palju mänguautomaate ja siis saad lõbusalt aega veeta. Me läksime õega kõigepealt korvi loopima ja saime lvl 3. 😀 Edasi mängisime trumme, nii et saime ühe mänguga terve mängu läbi. Edasi läksime tantsima. 😀 Selle aparaadi peale vms. Ma olin ikka täielik turist. 😀 (funfunfun, hey, you’re a foreigner ehk sai veits lõbutsetud :D:D:D) Muide, seal super mall’is oli korvpalli väljak. Ükspäev lähen sinna mängima ka! Hiljem jõudsime lõpuks koju, istusime, arutasime maailmaasjade üle ja teglesime arvutite ja mobilltelefonidega(see on popp siin :D). Siis tuli koju ema, kes kamandas õe õppima inglise keelt! Mina jäin emaga hiina keelt õppima. Ma arvan, et nädala pärast, saan juba põhi asjadest aru ja saan hiina keele rešiimile täitsa üle minna. Just mõniaeg tagasi rääkisime homsest plaanist, et minna raamatukokku õppima ja õde hakkab inglise keelt õppima. Ma pean selleks üsna pika reisi ette võtma ja palju seiklema. Lisaks veel kuskil 6-7 tundi raamatukogus HIINA KEELT õppima. Miks? Sest ma olen hard-working-student. Homseni! Image

Mis vahepeal kõik juhtunud on….

Nonii, sain selle progre kätte ning saan nüüd siia blogisse postitada! Panen kõik jutu ühte postitusse.

Lend ja esimene päev Hiinas:

Jõudsin edukalt Hiina. Lend kestis hoopis 7h ning oli täiesti normaalne. Nägin nii Siberi metsi, Uuraleid ning päikesetõusu. Pekingit oli väga raske näha, sest maandumise hetkel valitses õues tõsine sudu. Jõudes lennujaama, läbides passikontrolli ning saades kätte oma pagasi läksin YFU Hiina vabatahtlikke otsima. Leides nad üles, saatsid nad mu teiste vahetusõpilaste juurde. Tol hetkel oli meid neli, koos minuga. 1 tüdruk Rootsist ning 2 tüdrukut Šveitsis. Oodates teisi 2h, tuli juurde 2 soome poissi, 1 Hungari poiss, 1 Läti poiss, 2 Itaalia tüdrukut, 1 Itaalia poiss, 1 Ameeriklane ning 19 Sakslast. Ühesõnaga, meid polegi siin nii palju, kui ma arvasin. Siis, kui kõik olid kohal, asusime bussiga teele. Sõitsime bussiga linnast välja 1h ning jõudsime lõpuks sihtkohta. Siin on meil siis praegusel hetkel väike eelorientatsioon ehk sisseelamine ning tegeleme siin erinevate tegevustega. Täitsa lõbus on, kuid kuna sakslasi siin nii palju, siis kõik räägivad saksa keeles ja tekib siuke eraku tunne pikapeale. Aga eks homme ole parem. Just tulime parvi ehitamast ning nüüd pessu ning sööma. Tänaseks üritusi rohkem pole, söömine ning kell 22.00 magama. Nägudeni!

2 päev keelelaagris:

Täna siis magasime lätlase ja sakslasega sisse. Öeldi algselt, et kell 10 on äratus ja kell 10.30 hakkame sööma. Nii me ka käitusimegi. Tegelikult algas hommikusöök kell 7:30, seega magasime hommikusöögi täielikult maha. Siis läksime esimesele loengule. Räägiti meie vahetusaasta programmist, mis meid aasta jooksul ees ootab jne. Teisel loengul rääkisime sterotüüpidest…jälle, ning ootustest vahetusaastale. Mida suuremad ootused sul vahetusaastale on, seda tõenäolisem on, et su vahetusaasta ei muutu edukaks. Stereotüüpide teemas arutasime teiste riikie stereotüüpide üle. Minu grupis oli sakslasi, ungarlane, jaapanlane, austerlane. Jaapanlane ütles eesti kohta, et pitsa on meie rahvustoit. Ta arvas, et Eesti on üks Itaalia osa… yeah, right! Üldiselt inimesed siiski teadsid eesti kohta. Õhtul oli meil kavas oma riigi tutvustamine. Esindasin siis üksi Eestit ja kõik üldised asjad sai ära rääkitud. Kui hakkasid inimestele IT valdkonnast rääkima, hakkasid kõik ohkama. Teil on online valimised? Teil on internetipangad, e-parkimine, ID kaardid? Ja SKYPE on teie leiutatud? Jah, see on tõsi. 😀 Igatahes, huvitav oli. Nagu mainitud on minu magamistoas üks lätlane. Ta on natuke teistsuguse olekuga mees (militaarkoolis 2a käinud), seega ei võta ta asjadest väga osa. Näiteks Läti kohta täna me midagi teada ei saanud jne. Täna ühe loengu ajal rääkisime toidust, mis meile pakutakse. Kõik ütlesid, et neile mingid asjad maitsevad ja osa mitte. Ma ütlesin siis tavalise eestlasena, et ma söön kõike ja kõik hea. Vaatasin hiinlaste nägusid – kõik imestasid. Osad hiinlased ei söögi sellist toitu, mida me siin praegu sööme, lisaks ei meeldi osadele vürtsikad toidud jne. Ühesõnaga, ma olen kõike sööv Ida-Eurooplane…Eestist! Õhtusöögi ajal üks saksa tüdruk, kes on YFU meeskonnas ja oli hiinas eelmine aasta vahetusõpilasena, ütles lauas: “Yeah, like I can see, you really like this food and eat everything!”. Ta lubas, et söögid lähevad veel paremaks… 😀 Õhtu poole rääkisime veel väljas 2 hiina vabatahtlikuga juttu jne. Kõik oli norm. Tund aega saime rohkem õues olla, sest YFU hiina vabatahtlikud on leebed. 😀 Veel olen teada saanud, et Shanghaisse tuleb see aasta koos minuga veel 5 õpilast. 3 sakslast, hungarlane ja ecuadorlane – 2 tüdrukut, 4 poissi siis kokku. Praegu on kõik hästi möödunud, ootame homset pikka päeva veel ning ülehomme saame juba pere juurde minna. Nägudeni!

Natukene Hiina praegusest olukorrast: Oleme siis praegu siin Pekingi lähedal, u 1h sõidu kaugusel. Hommikul kell 4 on taevas juba täiesti valge, sooja on siin öösel 20 kraadi ligi. Päeval küündib temperatuur varjust 35 kraadini umbes. Ja mis selle talumatuks teeb on see niiskus. Oleme siin mingi laagrikämpinugs vms, seega on meil siin tulemas veel rohkem inimesi. Elame mägede vahel – loodus on imeline. Õhtul loojub päike täpselt kahe mäe vahelt, seega ülimõnus vaatepilt. Lisaks sellele on siin palju mandariini puid. Mandariinid on praegu täiesti rohelised, ju siis alles kasvavad vms. Olen siin rääkinud selle YFU vabatahtlikuga, kes meid Shanghaisse ära saadab. Täitsa normal kutt, inglise keelt valdab hästi. Siis üks tütarlaps, kes on pärit Põhja-Hiinast, on uurinud minu tuleku kohta jne. Täna on veel päev pikk, seega saab veel uusi tutvusi hiinlastega luua. Eile sai veidi saklastega suheldud. Loopisime kossu jne. Ega väga suhelda ei saa, sest nemad räägivad ainult saksa keeles.

3 päev Hiinas, kohtumine perega:

3 päev hiinas. Eile olime siis viimast päeva laagris. Grillisime, olime niisama väljas ning veetsime lõbusasti aega. Kell 10 pidime me magama minema, kuid ühe soome kutiga ei viitsinud minna ja istusime niisama veel väljas. Hiljem liitusid meiega mitmed vabatahtlikud, teised vahetusõpilased ja me veetsime lõbusasti aega – rääkisime juttu, kuulasime hiina muusikat, rääkisime Hiinast ja shanghaist üldiselt jne. Me vist olime väljas kuskil 3 tundi, kuni meie toakaaslane lätist tuli välja ja ütles, et kas Te ei võiks vähe vaiksemalt võtta, ta tahab magada. Tüüp oli täiesti äksi täis ning üsna segaseks seal toas ära läinud. Ütleme ausalt, et me ei julgenud mu teise toakaaslasega üldse tuppa minnagi, sest see vend ajas hirmu nahka. Ta olevat 2 aastat käinud militaarkoolis ning pidi siuke paha poiss olema. Tema lemmiktegevus vabalajal on nugade loopimine ning ta pole päriselt vaimselt korras. Seega, meie veidi kartsime temaga lõpuks koos magada ning YFU vabatahtlikud mõtlesid, et kuidas nad sellise tüübi vastu said võtta. Igatahes, öö möödus normaalselt. Täna kell 6:15 oli meil äratus, pakkisime kohvrid ning kell 6:30 pidime kohvrid bussi viima. See sai tehtud, siis kell 7 oli söömine, kus saime juua sooja sojapiima suhkruga(megahea) ning mingeid hiinapäraseid röstsaiu (meega) vorsti ning tavaliste salatilehtedega, nagu meil eestis. Siis kell 7:30 asusime bussile ning hakkasime Pekingi lennujaama sõitma, et ühed vahetusõpilased lennule ära saata. Edasi sõitsime YFU Pekingi kontori juurde, kus Pekingisse minevate vahetusõpilaste host-vanemad neile vastu tulid. Siis nägime me ka juba Pekingi linna lähemalt. Väga palju maju ning ehitusi on siiani väga palju. (pean ära mainima, et väljaspoolt Pekingi linna, on ikka Peking, raadius u.200km kuid siiski inimesed kasvatavad väga palju MAISI mitte riisi. Igalpool kus vaba pindala on, kasvab mais, sest riisi jaoks on niiskemat piirkonda vaja).Kuid jah, päris Pekingi linna me ei saanud, lihtsalt külastasime äärelinna. Siis sõitsime edasi South Beijing Railwaystationisse, kus läksime KFC-sse süüa tellima. Mina, ungarlane ja soomlane, arvasime, et saame ise tellida. ÕNNEKS tüli Monguo meile appi (YFU vabatahtlik Pekingist) ja aitas meid välja. Isegi temal läks seal arusaamiseks kaua aega – 10min. Seega me suutsime oma tellimusega kohalikud suhteliselt närvi ajada. Edasi liikusime me rongi peale Beijing-Shanghai ning meid on siin kuskil 12-15 inimest, kus osad lähevad maha Guangzhous, Tianjinis, Nianjingis jne. Meid, Shanghailasi, on 6. 4 poissi ja 2 tüdrukut. Igatahes, seltskond on meil lahe, loodetavasti saame vahepeal kõik kokku ja saame oma tegemistest muljetada. Hetkel sõidame rongiga, mis sõidab 306 km/h (sõidaks 406 km/h aga eelmine aasta oli mingi õnnetus olnud ja selle tulemusel vähendati kiirust). Rong sõidab Shanghaisse 5h – me oleme praegu 20min umbes sõitnud, nii et tuleb pikk reis.

Jõuan paari tunni pärast oma host-pere juurde ja ma tõesti ei tea, mida ma nüüd edasi teen, kuidas käitun jne. Peangi siin rongis juba esimesed küsimused välja mõtlema, et esimene päev korralik välja tuleks. Mõtlen juba vaikselt inglise keeles ja tegelikult on juba eesti keeles üsna raske hetkel kirjutada… 😀 Ei tea, mis siis saama hakkab, kui hiina keele selgeks saan. 😀 Aga olge tublid ning soovin Teile kõike paremat! Taavi

Jõudsime rongiga ilusti rongijaama ja kõik vinks-vonks. Seiklesime terve selle suure Shanghai rongijaama läbi ning nägime taamalt juba enda peresid. Ma ütlesin kohe, et ma juba näen oma peret. Teised ültesid, et nad isegi ei tea, kuidas nad välja näevad, seega olin ettevalmistatud! Tervitasime ning tegime seal grupi pildi ning seejärel mu pere tormas kiirelt minema. Hakkasime liikuma ning liikusime autoparklasse. Isa läks mul siis autot tooma. Arvasin, et mõni tavaline auto tuleb aga ei, täiesti tuttuus Honda seega, lahe. 😀 Muideks, Hiinas näen ma suurtes linnades ainult uusi autosid ning hulgaliselt on maastureid. Täiesti uskumatu, kui rikkad nad tegelikult on. 😀 Siis sõitsime mingi… 45 minutit koju. Maja on suur, elame 10ndal korrusel kortermajas. Meil on kahekorruseline korter ning ikka väga luksuslik. Kõik on timmis, mul on oma tuba ja isegi oma vannituba. Kõlab hästi? Pereema oskab väheke inglise keelt, pereisa mitte. Tütar oli USAs vahetusõpilane, seega õpin ma juba praegu temalt ka inglise keelt. 😀 Nägin ära ka meie koera, kuldse retriiveri, kes elab rõdul. Meil on sellised, kaks ruumi rõdudega. Ühes kuivatame riideid, ja teises elab koer. Siis on 2 vannituba, 1 köök, suuremat sorti elamistuba ja kolm magamistuba ning lisaks isa kabinet. Korter on suur ja mulle isegi meeldib. Täna siis sõime ka esimese õhtusöögi koos. Kui aus olla, siis topiti mul kauss riisi täis, sest nad ei teadnud, kui palju ma süüa jõuan. Reaalselt, seda riisi ma ei jõudnud ära süüa ja õde ütles mulle, et see on OK kui järgi jätad. Lisadena oli kõrval kana supp, lesta moodi kala, liha ning aedvilju. Isa tegi süüa ja see oli imemaitsev! Siis nägin ära oma abistaja siin hiinas, kes on YFUst. Üsna lahe sell ning saime siin veidi rääkida. Lõpuks ajas isa ta minema ning ta pidi lihtsalt lahkuma. 😀 Peale seda, pakkisin enda kohvri lahti, jagasime kingitusi ning vaatasime koos telekat. Siis pesin enda tassi puhtaks, mis imekombel on täielik erand, võibolla sellepärast, et nende tütar on olnud vahetusõpilane, kuid jaa, hiinas tavaliselt ei lasta ise kodutöid või asju nii teha. Vahel tundub mulle, et võibolla see pole tõesti see, mida ma näha tahtsin. Midagi teistsugust. Hetkel tundub kõik pm sama mis kodus aga ilmselgelt mulle pole veel see kultuur vist lihtsalt kohale jõudnud. 😀 Homme läheb mu õde ülikooli vist keemiat õppima lisatunnina, seega lähen koos nendega ning ema-isaga hiljem supermarketisse mulle vajalikke asju ostma. Igatahes, hetkel tundub kõik normaalne ja olen praegu täitsa rahul.

2.päev pere juures:

Tänane päev algas kella 8se äratusega. Minu telefoni aku oli öö jooksul tühjaks saanud ja seega magasin mingi 5-10min sisse. Ema tuli äratas mu ülesse ning siis kihku-kähku pesemine (hambad, käed, nägu) ning siis sööma. Sööma jõudes olin siiski veel unine ja ei tajunud biiti. Meil oli mingi supi taoline asi hommikul söögiks ja ma sõin seda pulkadega…hiinapärane lusikas oli tegelikult mul kõrval olemas. Siis Shanghai tavaline hommikusöök on sellised 2 sorti suured “pelmeenid”. Ühed on praetud, teised keedetud. Need on sarnased meie pelmeenidega. Lisaks siis mingisugune saiake, mis oli friteeritud – õhuke kuid pikk, oma 30-40cm. Siis sõime ära ja sõitsime Shanghai Majandus ja Politiika ülikooli poole, kuhu viisime mu õe siis inglise keele eksamile. Tema eksam kestis neli pool tundi seega…jah. Mina siis läksin isa ja emaga koos nö linna peale. Nägin Shanghai kesklinna, neid suuri maju, vanalinna ja kõike muud. Kuid välja ei saanud kordagi. Edasi läksime ühte supermarketisse mulle eluks vajalikke asju ostma. Vaatasime ka telefoni välja, kuid sealt ei ostnud. Pidi olema üks suurem ja odavam koht, kust osta, seega varsti läheme seda vaatama ja siis saan ka pilte uploadima hakata. Nojaa, saime siis supermarketist mulle 1 asja ostetud – žiletid. See oligi kõik. 😀 Ülejäänud asjad on mul kõik olemas. 😀 Edasi liikusime kodu poole ära, tulime koju ning isa näitas mulle siis Shanghai kaarti. Kus asub meie kodu, kool, linna maanteid kolmes plaanis jnejne. Igatahes, nüüd on mul kõik asjad selged, kuidas siin liigelda, kui vaja on.
Edasi läksin ma oma tuppa, õppisin kaks pool tundi hiina keelt ning siis liikusime politseijaoskonda. Isa oli juba õe sealt ülikoolist ära toonud. Politseijaoskonnas tegime selle loa ära, et ma elan siin jne. Seal saime teada, et viisa kehtib ainult 30 päeva, seega nüüd võtab mu pere YFUga ühendust ja me proovime selle asja ära lahendada. Ma reaalselt ei saa aru, miks on mul 30 päevane viisa – kas viisat taodeldes tegin mina mingi vea või tegi selle saatkond. Eks näis, mis saab. Loodetavasti ära ei saadeta. Siis käisime täna spordipoes, ostsin endale Nike tossud, mis on toodetud Indoneesias…õde ütles, et need kuluvad sul varsti ära – eks näis! :D.

Esimene päev üksi seiklemas:

Tänane päev algas kella 7:30 äratusega. Kell 9 hakkasime liikuma Shanghai YFU kontori poole, et minna keeletundi. Läksime metrooga ning ütleme nii, et metroojaamas, mis on minu kodust u.400-500m kaugusel, oli tol hetkel sama palju inimesi kui Eestis kokku. Metroojaamad on tavalised, kuid eriliseks teeb selle see rahvamass mis seal on. Mina pean sõitma YFU kontorisse 2 ümberistumisega. Esimene metroo nr.6 viib mind kuus peatust edasi teise suurde jaama, kust istun nr.2 metroo peale. Sellega sõidan 4 peatust ning siis olen taas suuremas jaamas. Edasi istun nr.1 metroo peale ning sellega sõidan 2 peatust. Siis lähen metroojaamast välja, paremat kätt on kohe YFU kontor. Minule väga lihtne. 😀 YFU kontorisse läksin ma koos õega… siis olime keeletunnis, kus 6 Shanghais elavat vahetusõpilast jälle kokku said. Õppisime/kordasime hiina keelt mingi tunnike-kaks, muljetasime ning joonistasime seinakella, mida meil homme vaja on. Igatahes, õpetaja on selline nooruk/näitsik, alles ülikooli lõpetanud ja inglise keel on täitsa OK(hästi aru saadav). Peale keeletundi, tuli YFU kontorisse mu abistaja, Karlen. Saime kokku ning ta viis mu sööma nuudleid. Alguses mingisse peenesse restorani, siis ütlesin, et sooviks kuskil ekstreemsemas kohas süüa, seal kus tavainimesed ka käivad. Ja siis ta viiski mu mingisse urkasse. Sõime sellist asja nagu “hot pot”, kus algselt on poti sees nt kanaliha, kui sööd liha ära, saad juurde nt seeni, tofusid ja asju, mida sinna poti sisse panna. Siis keedad seda ja sööd. Me sõime ikka meeletult seda manti. Lõpp arve kahepeale tuli 43 jüääni (which is really cheap, kuid selle eest hügieen andis soovida :D). Kui olime ära söönud, oli vihmasadu alanud koos suuremat sorti äikesega. Liikusime siis edasi ühte tänavasse, kus kokku saavad lääne- ja idakultuur ning see oli päris huvitav koht. Lähen sinna kunagi tagasi. Edasi liikusime metrooga Shanghai muuseumisse. Metroos olin ma läbimärg. Inimesed vaatavad mind juba niisamagi, et ma olen välismaalane ja kui ma olen märg, siis ma olen nagu maailmaime. Reaalselt, kõik kohalikud vaatasid suu ammuli peas…aga noh, väärakas nagu ma olengi. :D:D Igatahes, Shanghai muuseum on ülisuur. Mingi 4 korruseline. Päris huvitavaid asju on seal. Tegin ka paar fotot. Kuid sinna tuleb tagasi minna, sest täna ma liikusin suht kiiresti läbi selle ajalimiidi tõttu. Edasi liikusime People Square Parki, mis oli ülituus koht. Lihtsalt selle pärast, et nägin üle pikaaja muru ja taimi. 😀 Pärast seda liikusime koju. Mina pidin omal jõul liikuma ja sain asjaga hakkama. Koju jõudes, tuli meile külla onu(shushu). (onu tähendab siin seda, et ta on su isa sõber). Igatahes, temale pakub eriti nalja, et ma siin olen ja ÜRITAN hiina keelt rääkida. 😀 Igatahes, tema poeg läheb ülikooli ja täna sai see onu oma sõpradega kokku ühes restoranis (minu isaga ka) ja nad kutsusid meid mu õega sööma. Läksime siis – õde ei tahtnud tulla, sest mehed suitsetavad aga lõpuks ikka tuli kaasa. Istusime, sõime kõike head ja paremat, istumine toimus restoranis eraldi ruumis, mehed suitsetasid, SÖÖÖK OLI ÜLIMAITSEV, ja ma olin nagu kloun neile oma hiina keelega. 😀 Igatahes, peale 2 tundi, üks onu ei olnud veel tulnud ja ma rääkisin oma õele, et mul on vaja üks kodutöö ka teha. Tema haaras aga sarvist kinni ja ütles, et nonii, nüüd ütleme et sa pead kodutööd tegema ja lähme ära, sest ta reaalselt ei viitsinud seal enam istuda. Ma oleks seal edasi istunud ja nende meeste juttu kuulanud ja ise midagi lolli hiina keeles öelnud aga tulime koju ära. Siis lõpetasin kodutöö ning praegu tegelen hiina keele õppimisega. Homme pean üksi YFU kontorisse minema. Zai jian!

and it’s still pretty hot here…