Vaheldus – “tegin poppi”

Tänasel päeval ei pidanud ma kooli minema. Käisime politseijaoskonnas meie viisasid pikendamas koos teiste YFU vahetusõpilastega Shanghais. Veetsime mõnusasti aega – nali-nalja otsa. Eriti head naljad on rahvuslusnaljad. Kuna meie Hungari kutiga siin ainukesed üksikud (ehk me ei saa siin oma emakeelt rääkida), teeme me nalju sakslaste kohta. Kohati on need naljad isegi jube…karmid. 😀

Peale seda, pidid kõik kooli minema. Kuna mu klassijuhataja minust aru ei saa, kui ma inglise keelt räägin, siis sain ma ära räägitud nii, et ma ei pea täna kooli minema peale seda viisaga tegelemist. Hungari kutt ja Equadori chick pidid kooli minema aga ei tahtnud, seega soovitasin neil People Square’l “ära kaduda” koos minuga. Mõeldud-tehtud! Kuid kui jõudsime metroojaama, ütles YFU vabatahtlik, et me võime koos kuskile sööma minna ja siis ei pea te enam kooli ka minema. Oii kuidas Mark ja Emilie rõõmustasid selle üle… 😀

Söömas käisime mingis väga-väga odavas kohas supermarketis. Sain 14jüaaniga ehk 2 euroga endal kõhu peaaegu täis. Tellisin kõige suurema portsjoni, kuid nagu aeg näidanud on, siis söön ma 2 meeshiinlase eest ja sellest jäi mulle väheks. 😀 Siis tegime koos pilti (mille peaksin Emilielt saama varsti…) ning liikusime tagasi metroojaama poole. Mina, Mark ja Emilie läksime People Square’le trippima. Käisime ringi, tegime välismaalastele kohaseid turisti pilte ning mängisime kohati lolli. Hiinlastel jälle nalja kui palju… 😀 Edasi tahtsime ringi liikuda väheke. Käisime igasugustes supermarketites jne, kuid nagu mulle kohane, ma siukseid asju väga ei armasta, seega vedasin nad rentslisse. Teised olid “iuu-iuu”, mina olin “vauu” emotsioonis. Käisin mingis täielikust rentsli magusapoes. Ostsin sealt mingeid komme ja pakendatud puuvilju. Kui aus olla…on need kohati täitsa rõvedad. 😀 Aga ilmselgelt need olid vanad ka, sest kes ikka sellisest poest magusat ostab, kui mitte loll välismaalane?

Hiljem liikusime kõik oma rada koju. Emilie tuleb laupäeval minu ja minu ülikooli sõpradega koos kinno, seega laupäeval on “naistega kinno” The Expendables 2 vaatama. Õpetan neile selgeks van Damme ja Chuck Norrise. AMEERIKA PÄRASED NIMED, mitte hiina…

Kuna mul hakkab siin varsti ka kuu aega täis tiksuma sellest ajast, kui Hiina lendama hakkasin, teen reedel ühe kokkuvõtva postituse praegusest elust siin ning proovin ümber lükata mõned stereotüübid, mis Hiina kohta need kõige tavalisemad on.

PS! Mesikäpa shokolaad on ülekõige! (tsetti vms ei saa kasutada…)

Advertisements

17 tunnised päevad – 9 neist veedan koolis.

Kaua-kaua on möödas eelmisest postitusest. Põhjus peitub kooli alguses. On vaja igapäev õppida ning peab olema hard-working-student. Kuid nüüd olen kooliellu sisse elanud, seega saan Teile lähemalt Hiinas, Shanghais 2.kohal asuva koolipäevast pajatada. Nüüd kõigest lähemalt…

Koolipäev algab 6:20 äratusega. Vaevaline ülestõusmine on esimene tegevus, järgneb hampapesu ja näoloputus. Siis tuleb koolivorm selga tõmmata, koolikott kokku pakkida ning siis sööma. Hommikuti söön siin tavaliselt baozi’sid ehk lihasaiakesed vms. (ei mäleta spetsiifilist eesti keelset sõna selllele…). Kell 6:55 lahkun kodust – isa sõidutab mu kooli ning 7:15 algab kool. Edasi järgneb self-study ehk aeg iseendale, kus saad korrata koduseidtöid (15-20min). Sellele järgneb rivistumine staadionil, lipu heiskamine ja hümni kuulamine ning edasi hommikused harjutused. Mina olen selles väga kehv – ma teen oma kargamisi seal ja täiesti teises taktis kui teised. 😀 Kõik staadionile minekud ja klassidevahetused toimuvad sõjaväe korraldusel ning kaheses hanerivis. Poisid-tüdrukud (ma viimane, sest ma suht koljat). Kell 7:50 algab esimene tund. Tunnid kestavad 40 minutit ning vahetund on 10 minutit. Minul on 2 ja 3 tund hiina keele tunnid teiste võõramaalastega. Peale 4 tundi, teeme silma massaasi ühe laulu taktis. Proovin selle laulu kuidagi kätte saada, et saate aimu mis hüpnoos siin igapäev käib. 😀 Peale 5 tundi on söömine. Sööme 15-20 minutit. Saan ise valida söögi ning joogi. Kõik söök kokku kuskil 13 jüaani, ca.2evrot. Peale söömist on aega veel tund aega järgmise tunnini. Siis me mängime korvpalli või lauatennist või istume klassis. Hiljem on veel 4 tundi. Peale 6 tundi, kui õieti mäletan, teeme uuesti silma massaasi. Koolipäev lõpeb, kui 9 tund lõpeb ehk kell 16:30. Siis liigun kas metrooga kodu poole või tuleb ema/isa järgi.

Ütleme nii, et koolipäevad on mulle lahedad. Uusi asju on nii palju, et ei jõua ära imestada. Sööklasse astudes olen 10 maailma ime, sama on siis, kui koolivormiga linna peal ringi liigun või metrooga sõidan. Korvpalli mängides tahavad minuga kõik mängida. Aa ja, sain kooli korvpalli meeskonda. 😀 Meie kooli naismeeskond on Hiina keskkoolide parim, vist isegi Hiina U19 parim tiim, kui ma õieti selle karika pealt välja lugesin. Suursponsor oli Nike, seega arvan, et see info vastab tõele. 😀 Meeskond on aga kehvem ning see aasta vajasid nad välismängijate abi. D:D:D Küsiti, kauaks siia jään. Vastates, et aastaks öeldi mulle ilmekalt, AINULT aastaks? See selleks. Kolmapäeviti/reedeti 7/9 tund siis kossu päralt koolis.

Tundides õpin ma oma hiina keelt. Ainult inglise keele ja kehalise teen täismahus kaasa, sest neist ma saan aru. Muusika, matemaatika, arhidektuur?, kehaline ning…arvuti teen poolekohaga kaasa. Seal on nii palju infot hiina keeles, kuid proovin midagi kõrva taha siiski jätta. Hiina keele tundides õpin ma siis hiina keele põhja. Mina ja teine YFU sakslane oleme üsna KEHVAD võrreldes teistega. Osad on siin elanud juba 8 kuud ning mõistavad kõike, üks saksa poiss oskab rääkida hiina keelt, sest ta ema on hiinlane ja teine saksa tüdruk on meist kauem õppinud ja saab juba rääkida teistega vaikselt hiina keeles jne. Kuna taseme vahed nii suured, siis mulle ja saksa tüdrukule on teemad rasked, teistele kerged. Raske juhtum, kuid varsti on meile ka need kerged, sest me hard-working-studentid. 😀

Hiina keel muutub järjest raskemaks ja raskemaks. Sõnu oskan öelda natuke rohkem kui 200, kirjutada ainult 50-60. Praegu õpin juurde kirjutamist. Sõnu õpin juurde niipalju, kui keeletunnis vaja õppida. Tegelt on nii, et keelt hakkan õppima kell 6:30 ja lõpetan tavaliselt kell 23:00. Ehk siis 17 tundi umbes olen selle keelega ümbritsetud. Kui nüüd vaid mingi saavutus ka tuleks, oleks ma endaga rahul. Kuid anname aega ning vaatame, mis paari nädala pärast minu hiina keele tasemega juhtunud on. Vaja oleks juba rääkida hiina keeles, et mõista teisi ning sõpru teha. 😀 Sõpru on, kuid mida rohkem seda uhkem. 😀

Kooli peal on nii, et kord öeldakse mulle nimi ning tutvustatakse ennast, järgmine päev juba lehvitatakse mulle. Ma nimesid ausalt öeldes ei mäleta ja nägusid veel paika ei pane, kuid lehvitan rõõmsa näoga vastu. 😀

Järgmine postitus tuleb siis kui midagi huvitavat juhtub või kui liiga pikaks paus läheb. 😀 Olge mõnusad ja kuumade suveilmadega tervitab Taavi!

Hakkab peale! Korralik õppimine, Hiina moodi.

Täna oli siis esimene koolipäev. Kooli minnes teadsin, et pean pidama kõne enda ning Eesti kohta ja et pean eesti keelset laulu laulma. Kõik ettevalmistused tehtud, kell 10 olime koolis. Algas mingi infotund. Kuulasime jutu ära, kõik oli hiina keeles, midagi aru ei saanud ning edasi liikusime kooli ümbrust vaatama. Kool on ikka tohutu ning “playground” on samuti meeletu. Igatahes, peale seda liikusime sööklasse. Söökla tundus esmapilgul väike. Liikudes teisele korrusele, oli veel samasugune söökla ning siis sain aru, et see pole siin mingi naljaasi. Sööma minnes täitub söökla kuskil 10minutiga täiesti suureks rahvamassiks, nii et homme liigun sööma viimasena. 😀

Edasi liikusime siis sinna suurde saali, kus korraldati aktus. ÕNNEKS magasime proovi maha, seega sain tuimalt peale minna. Hiljem tuli veel välja, et me ei pea laulu laulma ning küsitakse meie käest paar küsimust, ning siis on kõik. Sain esimesele kahele küsimusele vastatud, kasutatud sai ka hiina keelt ning inimesed lahkelt plaksutasid, sest ma olen suht “handsome” kutt siin. Viimase küsimusega jooksin veits rappa, kuid pole hullu. Nimelt ma ei teadnudki midagi sellest küsimusest ja siis jooksis juhe kokku, kuid midagi sai räägitud. Sai veits lolli nalja hiinlastele pakutud… 😀

Peale seda saime me klassiga kokku. Klassikaaslased on minust 2 aastat nooremad, minust KÕVASTI väiksemad nii kaalu kui ka pikkuse poolest. Õpetaja väga inglise keelt ei taju, kuid klassis õnneks paar õpilast on kes midagi tajuvad. Sain oma õpikud ja koolivormi kätte ning edasi liikusime kodu poole. Päev lõppes nagu päev ikka – hea söögi ning televiisori vaatamisega koos perega. Täna oli “kerge” peavalu ka päeva teises pooles. Arvan, et asi õhus ning selles lärmis. Vajan veidi harjumist veel sellega… 😀

Homme saate pilte koolivormist ja minu õpikutest. Nägudeni!