Märtsikuu ning aprillikuu algsed tegemised!

Jah, märtsi kuu jõudis kätte ning ilmad läksid väheke soojemaks juba. Praegu püsib stabiilselt +12 kuni +15 peal. Üks päev küündisid soojakraadid isegi kohati sama kõrgele kui +30 kraadi. Kasukaid ja kampsuneid ei pea enam ammu kandma, saab vähe vabamalt ringi käidud!

Märtsi kuu oli üks meeletu õppimise aeg. Nimelt 12.mail on mul HSK test ning plaanis on võtta HSK lvl 4 test. Kuskil 1200 sõna, hull grammatika ning kõnepool. 1200 sõna oleks kerge, kui oleks vaid PinYin (hääldus) aga hiina keeles tuleb ka tähemärke kirjutada osata, seega mis ter arvate mis ma siin praegu teen? Jah, õige, nädala sees õpin nagu elukas ning nädalavahetuseti käin sõpradega vahepeal väljas, kui veidikenegi aega on. Hullumeelne on lihtsalt see õppimine. Aga eks hiljem tuleb see vaid kasuks, seega on mille nimel pingutada!

Oh, õige! 12-14 aprillil on Shanghais F1 võistlus ning ostsin minagi endale selle jaoks pileti ära. Nende piletite ostmistega oli ka omaette tegemist, sest alguses ei olnud kellega minna ning lõpuks üks saksa kutt nõustus, seega sai piletid mõistliku hinna eest ostetud ning reedel on F1-te vaatama minek! Ei jõua ära oodatagi… nagu väike laps ootan jõuluvana, kes mulle uue mudelauto tooks… haha. 😀

Nüüd eelmine nädalavahetus, käisime aga isa töökohta vaatamas. Nimelt isa töötab siis ühes suures elektrifirmas, mis katab kogu Shanghai ja selle ümbruses asuvad linnad elektrienergiaga. Isa on sealses firmas insener ning sellel firmal on 18 elektrijaama ja ta tegeleb nende 18ne jaama turvalisusega. Lisaks on tema vastutuse all üks elektrijaam, mida ta siis juhib. Jah, käisime siis ühte siin vaatamas. Kuskil 50km eemal Shanghaist. Sealne jaam toodab siis 100mWh. Jaam ise asub mere läheduses ning seal on üks oma 2km pikkune sadam merre ehitatud. Laevad toovad kivisüsi kohale kaugetest piirkondadest ning edasi transporditakse kivisüsi lindi peal kuivatisse. Edasi kuivatist liigub kivisüsi siis tootmisliinile. Seal keevaveega tehakse see ühiseks massiks ning edasi liigub see kõik ühte suurde masinasse, mis toodab sellest elektrienergia. Edasi sellest masinast liigub elekter juba pm tarbijani. Vähemalt mina sain sellest asjast nii aru. Ilmselt oleks asi huvitavam olnud aga kuna hiina keeles käis kõik, siis sain vaid väheke aru. Tagasitulles saab kõigest sellest ka pilte näidata.
Seal olles oli ka väga hästi näha, et see on ikka tõsi, et meretase on kõrgem kui maapind. Nimelt Shanghai piirkond on kuskil -2m merepinnast, ning alati tõstetakse kallaste kõrgusi, et vesi kõike minema ei uhuks. Seal oli siis merepiirile veetud ohtrail kivisid ning suur vall ette ehitatud. Eks kohati oli ka see ohutuse pärast, et juhul kui peaks mingi looduskatastroof tulema, siis midagi väga hullu ei juhtuks. Päev lõppes lõunasöögiga ning tagasi kojusõiduga!

Nüüd laupäeval käisime koos pere ning ühe sugulasega ühes mega suures pargis. Tegemist on siis tänapäevase pargiga, kus on ohtralt Jaapani Sakura puid. Peaks olema mingi kirsitõugu puu… Park on jagatud erinevatesse teemadesse: sportimiseks, söömiseks, lõbutsemiseks, romantikaks jne. Kohata võib ohtralt palju hiinlasi, kes tulevad sinna vaid “rahu” pilte tegema, armunud hiinlasi ning pargi pinkidel istuvaid vana paare! Meie siis rentisime jalgrattad ning tiirutasime seal pargis ringi. Lõbus oli ning nalja sai! Nalja sai muidugi siis, kui mina rooli sain ( kahe ja kolme istmelised rattad), eks siis sai nalja kui palju. Sai veits hirmutatud peret minu sõiduoskustega: igasugused möödasõidud, kiiruskatsed jne. ( sorry, pole ammu ratast sõitnud… :D)

Aga jah, nüüd siis tagasi õpilainele. See nädal nüüd siis F1te kaema ning siis saate ka uuesti huvitavat lugemist.
Seniks päikest ning jõudu Eestimaale!

Sünnipäeva aeg!

18.ndal veebruaril algas taas stressi rohke kool. Õnneks 23.veebruaril oli mul kohe ka sünnipäev ning sai kohe pikast kooli nädalast lõdvemaks lasta.

22.veebruaril plaanisime perega koos välja minna. Mõeldud-tehtud! Isa broneeris siis “The Bundi” lähedale restoranis meile laua ning reede õhtul sai sinna ka mindud. Esmalt võtsime metroo, siis takso ning siis üle jõe minnes võtsime praami. Omapärane reis sai tehtud, et restorani jõuda…
Jah, restoran oli perfektse asukoha peal! Nimelt täpselt vaatega uuele linna osale, kus kõrgustesse laiuvad pilvelõhkujad ning välkuvad tuled tekitavad imepärase koosluse, mille kogemiseks peab seda ise nägema! See on kohati midagi motiveerivat, mida need inimesed 30 aastaga siin korda saatnud on ning tekitab sinus endas tunde seda sama teha – elus edukas olla!
Sõime traditsioonilisi hiina roogi ning hiina pikki nuudleid. Nimelt hiinas tordi kommet vanasti ei olnud ning sünnipäeva ajal söödi PIKKA NUUDLIT. Pikk nuudel tähendabki seda, et see oli ÜKS nuudel, mis oli oma mitmekümneid meetreid pikk ning täitis kogu sinu kausi. Pika nuudli söömine igal sünnipäeval pidavat tooma õnne ning pikka eluiga! Ehk minug eluiga sai pikendatud paari aasta võrra…
Lõpus sõime veel torti, mille ema ja õde olid pagariärist valinud. Kuuldavasti pidanud see kõige parema väljanägemisega tort olema. Tordil olid ka küünlad, mis tähistasid minu 18.ne aasta täitumist. Paluti siis küünlad ka ära puhuda ning väikse mõtlemise ajajooksul sai ka väike soov välja mõeldud.

Peale õhtusööki liikusime siis panoraamile jalutama ja niisama pilte tegema, nagu hiinas kord traditsiooniks on! Jalutasime pikalt ning rääkisime pikalt, õhtu oli pikk ning meeldejääv. Polnud mille üle kurta, elu oli nagu filmis!

Järgmine päev, laupäeval, käisin siis sõpradega tähistamas ning pitsat söömas. See õhtu läks ka hästi ning tekkis tunne, et polekski nagu kodust ära. Siin on juba uued sõbrad ning tegemised veelgi huvitavamad, kui nad eestis olid.

Lõpetuseks ütleks, et pole üldse pahagi! Sai natukene teistmoodi oma 18.sünnipäeva tähistatud ning olen ise väga rahul sellega!

Loodan, et Teil möödus samal ajal ka Vabariigi aastapäev hästi!

(Järgmises postituses räägin pikalt ja igavalt minu õpingutest ja muudest plaanidest)

Veebruari algus, ning vaheaja lõpp.

(TEGEMIST ON VANA TEKSTIGA NING LOODETAVASTI ANDESTATE MULLE MU PIKA PAUSI! JÄRGMINE POSTITUS JUBA PAARI PÄEVA PÄRAST!)
Nagu ka selle blogipostitusest lugeda võite, siis aeg lendab! Nüüdseks juba 6 kuud Shanghais elanud, eelmisest postitusest on möödunud juba kuu aega ning kätte on jõudmas minu sünnipäev!

Aga vaatame nüüd asja mõistlikult ning proovin Teile siis ära seletada mis on toimunud vahepeal, mis tunded mind valdavad ning millised on tuleviku plaanid…

Eelmises postituses jäi viimaseks asjaks see, et lähen YFU MTO-le ehk kesk-aasta seminarile… jah, ning sinna me ka läksime! Alguses siis kogunesime YFU Shanghai õpilastega (OK, saksa tüdruk Nele ei tulnud…) Xujiahui-l. Kokku pidime saama kell 12 aga ilmselgelt sakslased on maailmaklass hilinejad ning 12:45 saime kõik kokku ning läksime lähimasse Starbucksi meie videot lõpetama. Sellest mingit asja küll ei saanud, sest nagu tavaliselt, me lihtsalt ostame kohvi, lobiseme ning ajame lihtsalt lolli juttu… Kell 3 pidime siis meie kesk-aasta seminari toimumiskohta minema… kuna see toimus Nikolase koolis, siis oli meil teekond teada, kuid Nikolas on sakslane, seega me eksisime teepeal korduvalt ära ning jäime hiljaks jälle, nagu tavaliselt. Kuna me juba too hetk olime parajalt lõbusas meeleolus, siis mõtlesime, et noh, kuna me Shanghaist ja teised tulid meile külla, siis “loobime veits pappi ja oleme niisama ülbed kujud”. Plaan oli järgmine, et astume uksest sisse, siis võtame rivvi ja jääme teisi lihtsalt vaatame ja ootame, et nad meile hotelli toa numbrid annaks… reaalsus oli see, et me jõudsime hotelli juurde ning seal oli see uks, et astud sisse ja pead seda lükkama ning see siis keerleb vms… noh, teised läksid siis ees sisse, kuidagi mahutasime sinna 5 inimest ära ning ma olin kõige lõpus… ennem kui see uks lahti läks siis panin jala vahele ning need kes ees seisid, nende näod muljusid mõnusalt vastu klaasi ning meie imelisest plaanist tuli välja vaid täielik naljanumber! Minul oli nalja palju…
Noh, YFU kesk-aasta seminaril algas edukalt, sest hotell asus kesklinnast pea 20km kaugusel ehk kuskil maapiirkonnas. Päevasel ajal olid meil YFU teemalised “töö- ja jututoad”, kus siis mängisime mänge, muljetasime elust hiinast ning mida aasta lõpuks sooviksime saavutada. Õhtuti oli meil vaba aega ning siis sai maakatele ehk teistele YFU õpilastele meie linna näidatud… linna näitamine oli üsna edukas. Kui ikka õhtusel ajal “The Bundile” ehk siis linnapanoraamile jõudsime siis kõik ohkasid ja soovisid Shanghais elada. Kõik nende emotsioonid olid samasugused nagu minulgi alguses… kui ilus, kui kõrge, kui fantastiline, millised värvidelahendused jnejne. Kõik see tõmbas neid jalust ning meie olime “Pokerfeisid”, et noh jah, tavapärane vaade, suht tüdind sellest või nii, kuid see pole tõsi. Sellest lihtsalt ei saa küllalt!!
Edasi siis veetsime iga õhtu lõbusasti aega linna peal ja hotellis. Räägitud sai kõigest ning ega põhiliselt on meie mured kõigil samad. 2 õpilast oskavad hiina keelt juba perfektselt rääkida, sest üks tüdruk oli varem 6 aastat seda juba õppinud ning ühe poisi ema on hiinlane ning selle 5 kuuga oli ta ära õppinud juba ka rääkimise. Minu tase oli teistega võrreldes sama ehk siis keskmine. Peale seda seminari siis jõudis kätte tunne, et pool aastat on siinpool maakera juba ära oldud ning jäänud on veel paar kuud, millest tuleb veel viimast võtta! Nii kogemuste kui ka tarkuse poolest!

Tõsi, tähistasime 9.nda veebruari õhtul, 10.nda alguses ka Hiina uus aastat! Too päev siis tulid kõik meie sugulased meile külla ning sõid meie pool õhtust. Sai ka siis piduliku õhtusöögi jaoks veidi kokkamis lisatunde võtta. Raske töö hakkas peale juba 8.nda päeval, kus tehti esimesed ettevalmistused ning ka esimesed raskemad rood. Järgmine päev juba varakult peale tegime jälle süüa. Isalt küsisin, et mis kellast meile külalised siis tulevad, ja ta vastas kella neljast. Kuna ma too päev magasin veidi sisse, kella 10neni, siis äkitselt kuulen, et allkorrusel läheb juba päris valjuks seletamiseks ära. Siis tuli end mega-kiirelt liigutada, sest vastasel juhul oleksid sa ju külaliste vastu ebaviisakas! Allakorrusele minnes ootas mind ees vanaema ja vanaise, kellel olid punased ümbrikud käes mille nad mulle naeratusega üle andsid. Nende punaste ümbrikute sees on siis sulli, see on siuke tavaline komme siin, et noorematele ja vanadele lubatakse punase ümbriku sees raha.
Jah, ja siis see tõsine sööma siin peale hakkas. Poodidest oldi juba igasugust manti kokku ostetud, snäkid, joogid, särgid-värgid jne. Tol hetkel on neil mingi imelik komme pähkleid ning sihvkasid närida koguaeg. Tõsine nosimine toimub siis ikka!! Õhtusöök oli maitsev, sõin üle, sest kõik ikka pakuvad sulle igasuguseid maitsvaid roogi, seega tuleb viisakusest ära süüa, mis siin pakutakse! aa, ja nüüd on mul üks uus roog ka. See on siuke, riisipalli supp vms. Glutiini maitseline peaks vististi olema, LIHTSALT MEGA HEA ASI!!! Selle supi tegemise pean ära õppima!
Jah, ja peale õhtusööki hakkas tõsine hasartmäng pihta! MAHJONG!!! Lihtsalt, NAD HULLUVAD KUI NAD MAHJONGI MÄNGIVAD! Põnevus on üles kruvitud, käed-jalad ei püsi paigal ning see kõik toimub valjul häälel. Kel veab, see võib päeva lõpus öelda, et oli korda läind mängimine! Panused on üsna suured, millega nad mängivad ning kui seda ikka mängima hakatakse, siis mängitakse VÄHEMALT 6 tundi jutti! Too päev mängiti minu ajaarvamise järgi pea 8 tundi. Meeletu nolamine ikka! 😀
Järgmine päev käisime siis tädi-onu kodus söömas ning ülejärgmine päev vanaema pool. Selle kõigega kaasneb ka ilutulestik! Esimesel päeval algas ilutulestik kell 6 ning vahetpidamata kella 2ni öösel lasti rakette õhku. Kuna ruumi vähe ja maantee peal rakette lasta ei tohi, siis tehakse seda kortermajade keskel. Ning üllatuseks meile, kui tagasi tuppa tulime, oli aknaklaas puru. Tõsine rusika suurune tükk oli ikka aknast väljas. Killud olid lennanud elutoa teise otsa, hea et keegi too aeg toas polnud.
Uue aasta puhul käisime templis lõhnaküünlaid põletamas ehk pahu vaime eemale põletama. Lõhnaküünlate põletamine on vaimude eemalepeletamiseks ning ilutulestik on draakoni eemale peletamiseks. Siinkohal siis räägikski selle jutu ära, miks nad rakette lasevad ja miks punane värv on neil siin hea õnne märk!
Nimelt siis kunagi ammu-ammu ühes mägede vahel asuvas külas käis iga aasta draakon väikseid lapsi söömas! Aasta-aastalt see siis toimus, kuniks draakonil avastati üks viga, et ta ei salli punast värvi. Järgmine aasta siis külaelanikud valmistusid draakoni tulekuks ning panid ustele punased kaunistused hiina keelsete lausetega, et draakon tuppa ei saaks tulla. Valmistati ette ka rakettide laskmine (need raketid, mida maa peal lasta saab, kes teab mida mõtlen siis eesti keeles on need “piraadid” vms). Ja kui draakon tuligi, siis ettevalmistused ajasid selle draakoni lõpuks minema ning lapsed jäid kõik terveks. Sellest ajast peale siis hiinlased teevad seda vana traditsiooni siiani, et peletada eemale pahu vaime ning lapsisöövaid draakoneid. Põhiliselt see peaks tooma head õnne!

Vaheajal sai siin ka reisitud! Käisime siis Shanghaile lähedal asuvas linnas, Suzhous! Shanghaist on see kuskil 200km eemal ning “tõsine maakoht”. Linna lähedal asuvatel kiirteedel on ära märgitud ka kariloomadele vastavad teerajad jne. Linn ise on üsna vana, ajalugu ulatub kuni 1500.aastat tagasi. Enam-jaolt on tegemist seal ploomipuude, parkide ning kanalitega. Käisime siis meiegi Hiina ühe neljast tuntumast ploomiaias ära. Too aeg alles hakkasid õied avanema aga juba oli seda ilu näha. Park asus siis mäejalamil. Väga ilus koht, kus sai jälle inspiratsiooni ammutatud ning värsket õhku hingatud. Seal oli kohe ka siuke 100m+ kõrgune mägi, mille tipu ilusti ära vallutasime. Vanemad inimesed olid veidike väsinud peale seda aga mis ei tapa teeb tugevaks. Nimelt kohtusime siis minu host-isa isa poolse vennaga. Onu nägi täitsa vanaisa moodi välja, ei oleks küll öelnud et ta pole veresugulane, aga õde ütles et ta olevat sõjaajal lapsendatud nende perre. Onu oli siis siuke 70ndates ja väga viske onkel. Ronis meiega mägedes ning tegi kõik atraktsioonid kaasa.
Nojah, edasi liikusime siis erinevatesse templitesse, mis omakorda asusid ka mäetippudes. Mägironimine on siin mul juba väikseks hobiks saanud, täitsa mõnus ajaviide siuke ja kui tipus on midagi ajaloolist vaadata, siis see on vaid kirsiks tordil! Sealsed templid on vähemalt 1000 aasta vanused ning hästi säilinud. Kuna too aeg oli ka uus aasta just kätte jõudnud, siis põletasime küünlaid ning ajasime pahu vaime eemale. Nimelt lõhnaküünaldega tuleb parimaid asju soovida nelja ilmakaarde ning tulev aasta peaks tulema parem kui eelmine! Seda tegin minagi ning eks näha ole mis saab! Muidugi, seal väga palju turiste ei käi, ning mungad ja kohalikud ikka muigasid, et valge mees tuli palverännule…:D
Suzhou oli väga hea paik vana kultuuri kohta teada saamiseks! Shanghais on ju kõik uus ja vana kultuuri väga pole ollagi siin!

Edasine vaheaeg möödus meeldivalt ja rahulikult kodus ning sõprade seltsis. Polnudki millegi üle nuriseda. 18.veebruaril algas kool ning järgmine postitus räägibki veidike minu sünnipäevast ning selle aja tegemistest!