Veebruari algus, ning vaheaja lõpp.

(TEGEMIST ON VANA TEKSTIGA NING LOODETAVASTI ANDESTATE MULLE MU PIKA PAUSI! JÄRGMINE POSTITUS JUBA PAARI PÄEVA PÄRAST!)
Nagu ka selle blogipostitusest lugeda võite, siis aeg lendab! Nüüdseks juba 6 kuud Shanghais elanud, eelmisest postitusest on möödunud juba kuu aega ning kätte on jõudmas minu sünnipäev!

Aga vaatame nüüd asja mõistlikult ning proovin Teile siis ära seletada mis on toimunud vahepeal, mis tunded mind valdavad ning millised on tuleviku plaanid…

Eelmises postituses jäi viimaseks asjaks see, et lähen YFU MTO-le ehk kesk-aasta seminarile… jah, ning sinna me ka läksime! Alguses siis kogunesime YFU Shanghai õpilastega (OK, saksa tüdruk Nele ei tulnud…) Xujiahui-l. Kokku pidime saama kell 12 aga ilmselgelt sakslased on maailmaklass hilinejad ning 12:45 saime kõik kokku ning läksime lähimasse Starbucksi meie videot lõpetama. Sellest mingit asja küll ei saanud, sest nagu tavaliselt, me lihtsalt ostame kohvi, lobiseme ning ajame lihtsalt lolli juttu… Kell 3 pidime siis meie kesk-aasta seminari toimumiskohta minema… kuna see toimus Nikolase koolis, siis oli meil teekond teada, kuid Nikolas on sakslane, seega me eksisime teepeal korduvalt ära ning jäime hiljaks jälle, nagu tavaliselt. Kuna me juba too hetk olime parajalt lõbusas meeleolus, siis mõtlesime, et noh, kuna me Shanghaist ja teised tulid meile külla, siis “loobime veits pappi ja oleme niisama ülbed kujud”. Plaan oli järgmine, et astume uksest sisse, siis võtame rivvi ja jääme teisi lihtsalt vaatame ja ootame, et nad meile hotelli toa numbrid annaks… reaalsus oli see, et me jõudsime hotelli juurde ning seal oli see uks, et astud sisse ja pead seda lükkama ning see siis keerleb vms… noh, teised läksid siis ees sisse, kuidagi mahutasime sinna 5 inimest ära ning ma olin kõige lõpus… ennem kui see uks lahti läks siis panin jala vahele ning need kes ees seisid, nende näod muljusid mõnusalt vastu klaasi ning meie imelisest plaanist tuli välja vaid täielik naljanumber! Minul oli nalja palju…
Noh, YFU kesk-aasta seminaril algas edukalt, sest hotell asus kesklinnast pea 20km kaugusel ehk kuskil maapiirkonnas. Päevasel ajal olid meil YFU teemalised “töö- ja jututoad”, kus siis mängisime mänge, muljetasime elust hiinast ning mida aasta lõpuks sooviksime saavutada. Õhtuti oli meil vaba aega ning siis sai maakatele ehk teistele YFU õpilastele meie linna näidatud… linna näitamine oli üsna edukas. Kui ikka õhtusel ajal “The Bundile” ehk siis linnapanoraamile jõudsime siis kõik ohkasid ja soovisid Shanghais elada. Kõik nende emotsioonid olid samasugused nagu minulgi alguses… kui ilus, kui kõrge, kui fantastiline, millised värvidelahendused jnejne. Kõik see tõmbas neid jalust ning meie olime “Pokerfeisid”, et noh jah, tavapärane vaade, suht tüdind sellest või nii, kuid see pole tõsi. Sellest lihtsalt ei saa küllalt!!
Edasi siis veetsime iga õhtu lõbusasti aega linna peal ja hotellis. Räägitud sai kõigest ning ega põhiliselt on meie mured kõigil samad. 2 õpilast oskavad hiina keelt juba perfektselt rääkida, sest üks tüdruk oli varem 6 aastat seda juba õppinud ning ühe poisi ema on hiinlane ning selle 5 kuuga oli ta ära õppinud juba ka rääkimise. Minu tase oli teistega võrreldes sama ehk siis keskmine. Peale seda seminari siis jõudis kätte tunne, et pool aastat on siinpool maakera juba ära oldud ning jäänud on veel paar kuud, millest tuleb veel viimast võtta! Nii kogemuste kui ka tarkuse poolest!

Tõsi, tähistasime 9.nda veebruari õhtul, 10.nda alguses ka Hiina uus aastat! Too päev siis tulid kõik meie sugulased meile külla ning sõid meie pool õhtust. Sai ka siis piduliku õhtusöögi jaoks veidi kokkamis lisatunde võtta. Raske töö hakkas peale juba 8.nda päeval, kus tehti esimesed ettevalmistused ning ka esimesed raskemad rood. Järgmine päev juba varakult peale tegime jälle süüa. Isalt küsisin, et mis kellast meile külalised siis tulevad, ja ta vastas kella neljast. Kuna ma too päev magasin veidi sisse, kella 10neni, siis äkitselt kuulen, et allkorrusel läheb juba päris valjuks seletamiseks ära. Siis tuli end mega-kiirelt liigutada, sest vastasel juhul oleksid sa ju külaliste vastu ebaviisakas! Allakorrusele minnes ootas mind ees vanaema ja vanaise, kellel olid punased ümbrikud käes mille nad mulle naeratusega üle andsid. Nende punaste ümbrikute sees on siis sulli, see on siuke tavaline komme siin, et noorematele ja vanadele lubatakse punase ümbriku sees raha.
Jah, ja siis see tõsine sööma siin peale hakkas. Poodidest oldi juba igasugust manti kokku ostetud, snäkid, joogid, särgid-värgid jne. Tol hetkel on neil mingi imelik komme pähkleid ning sihvkasid närida koguaeg. Tõsine nosimine toimub siis ikka!! Õhtusöök oli maitsev, sõin üle, sest kõik ikka pakuvad sulle igasuguseid maitsvaid roogi, seega tuleb viisakusest ära süüa, mis siin pakutakse! aa, ja nüüd on mul üks uus roog ka. See on siuke, riisipalli supp vms. Glutiini maitseline peaks vististi olema, LIHTSALT MEGA HEA ASI!!! Selle supi tegemise pean ära õppima!
Jah, ja peale õhtusööki hakkas tõsine hasartmäng pihta! MAHJONG!!! Lihtsalt, NAD HULLUVAD KUI NAD MAHJONGI MÄNGIVAD! Põnevus on üles kruvitud, käed-jalad ei püsi paigal ning see kõik toimub valjul häälel. Kel veab, see võib päeva lõpus öelda, et oli korda läind mängimine! Panused on üsna suured, millega nad mängivad ning kui seda ikka mängima hakatakse, siis mängitakse VÄHEMALT 6 tundi jutti! Too päev mängiti minu ajaarvamise järgi pea 8 tundi. Meeletu nolamine ikka! 😀
Järgmine päev käisime siis tädi-onu kodus söömas ning ülejärgmine päev vanaema pool. Selle kõigega kaasneb ka ilutulestik! Esimesel päeval algas ilutulestik kell 6 ning vahetpidamata kella 2ni öösel lasti rakette õhku. Kuna ruumi vähe ja maantee peal rakette lasta ei tohi, siis tehakse seda kortermajade keskel. Ning üllatuseks meile, kui tagasi tuppa tulime, oli aknaklaas puru. Tõsine rusika suurune tükk oli ikka aknast väljas. Killud olid lennanud elutoa teise otsa, hea et keegi too aeg toas polnud.
Uue aasta puhul käisime templis lõhnaküünlaid põletamas ehk pahu vaime eemale põletama. Lõhnaküünlate põletamine on vaimude eemalepeletamiseks ning ilutulestik on draakoni eemale peletamiseks. Siinkohal siis räägikski selle jutu ära, miks nad rakette lasevad ja miks punane värv on neil siin hea õnne märk!
Nimelt siis kunagi ammu-ammu ühes mägede vahel asuvas külas käis iga aasta draakon väikseid lapsi söömas! Aasta-aastalt see siis toimus, kuniks draakonil avastati üks viga, et ta ei salli punast värvi. Järgmine aasta siis külaelanikud valmistusid draakoni tulekuks ning panid ustele punased kaunistused hiina keelsete lausetega, et draakon tuppa ei saaks tulla. Valmistati ette ka rakettide laskmine (need raketid, mida maa peal lasta saab, kes teab mida mõtlen siis eesti keeles on need “piraadid” vms). Ja kui draakon tuligi, siis ettevalmistused ajasid selle draakoni lõpuks minema ning lapsed jäid kõik terveks. Sellest ajast peale siis hiinlased teevad seda vana traditsiooni siiani, et peletada eemale pahu vaime ning lapsisöövaid draakoneid. Põhiliselt see peaks tooma head õnne!

Vaheajal sai siin ka reisitud! Käisime siis Shanghaile lähedal asuvas linnas, Suzhous! Shanghaist on see kuskil 200km eemal ning “tõsine maakoht”. Linna lähedal asuvatel kiirteedel on ära märgitud ka kariloomadele vastavad teerajad jne. Linn ise on üsna vana, ajalugu ulatub kuni 1500.aastat tagasi. Enam-jaolt on tegemist seal ploomipuude, parkide ning kanalitega. Käisime siis meiegi Hiina ühe neljast tuntumast ploomiaias ära. Too aeg alles hakkasid õied avanema aga juba oli seda ilu näha. Park asus siis mäejalamil. Väga ilus koht, kus sai jälle inspiratsiooni ammutatud ning värsket õhku hingatud. Seal oli kohe ka siuke 100m+ kõrgune mägi, mille tipu ilusti ära vallutasime. Vanemad inimesed olid veidike väsinud peale seda aga mis ei tapa teeb tugevaks. Nimelt kohtusime siis minu host-isa isa poolse vennaga. Onu nägi täitsa vanaisa moodi välja, ei oleks küll öelnud et ta pole veresugulane, aga õde ütles et ta olevat sõjaajal lapsendatud nende perre. Onu oli siis siuke 70ndates ja väga viske onkel. Ronis meiega mägedes ning tegi kõik atraktsioonid kaasa.
Nojah, edasi liikusime siis erinevatesse templitesse, mis omakorda asusid ka mäetippudes. Mägironimine on siin mul juba väikseks hobiks saanud, täitsa mõnus ajaviide siuke ja kui tipus on midagi ajaloolist vaadata, siis see on vaid kirsiks tordil! Sealsed templid on vähemalt 1000 aasta vanused ning hästi säilinud. Kuna too aeg oli ka uus aasta just kätte jõudnud, siis põletasime küünlaid ning ajasime pahu vaime eemale. Nimelt lõhnaküünaldega tuleb parimaid asju soovida nelja ilmakaarde ning tulev aasta peaks tulema parem kui eelmine! Seda tegin minagi ning eks näha ole mis saab! Muidugi, seal väga palju turiste ei käi, ning mungad ja kohalikud ikka muigasid, et valge mees tuli palverännule…:D
Suzhou oli väga hea paik vana kultuuri kohta teada saamiseks! Shanghais on ju kõik uus ja vana kultuuri väga pole ollagi siin!

Edasine vaheaeg möödus meeldivalt ja rahulikult kodus ning sõprade seltsis. Polnudki millegi üle nuriseda. 18.veebruaril algas kool ning järgmine postitus räägibki veidike minu sünnipäevast ning selle aja tegemistest!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s