Xian – kultuur ja loodus üheskohas.

Peale F1te alustasin taas oma hiina keele õpingutega. Nimelt valmistusin siis HSK (Hanyu Shuiping Kaoshi) testi tase 4 jaoks. Testi pidime võtma algselt mai keskel, kuid kuna meie kooli vahetusõpilased otsustasime aga Xian’i reisile minna, siis lükkasime testikuupäeva edasi juuni. 

Reisile plaanisime minna nädalaks ajaks. Kuna läksime neljakesi: mina, Nele, Janine ja Enrico, siis pidime meie, YFU õpilased, küsima luba nii YFU Hiinalt kui ka oma vanematelt. Loa reisiks saime lihtsalt, ei tekkinud probleeme. Ju siis juba usaldati meid piisavalt…haha 😀 Kuid jah, siis saime broneeritud rongipiletid ning küsisime koolist nädalaks ära.

Reisi alguses tekkis juba probleeme. Nimelt pidime kõik kokku saama rongijaamas, kuid rongijaamu on Shanghais 3 tükki ning ma ei teadnud kuhu minna. Helistades siis sõbrale, et kus kohas me täpselt kokku saama peame, sai mul just telefonil kõneaeg otsa ning kuidas sa metroos ikka sellele raha peale laadida saad? 😀 Siis tekkis väike probleem… nimelt olin arvestanud, et jõuan rongijaama täpselt õigeks ajaks, sinna kõige kaugemasse. Pikemat aega üritasin meelde tuletada siis, et millistest rongijaamadest Xian’i üldse saab. Valisin siis Hongqiao rongijaama ning see oli õnneks õige koht. Siis pidin otsima oma sõbrad kõik üles… nemad aga ootasid mind väljas ja olin neist kiirustades mööda jooksnud. Minut enne rongi väljumist saime kokku ja jalutasime rongile. 

Rongis pidid meil olema magamiskohad. Kuid mida ei olnud, olid magamiskohad. Nimelt on need siis sellised ruumid, kus on 4 voodikohta sees, kuid neid müüakse kui istumiskohtadena. Ehk kahel alumisel voodil saab istuda 6 inimest ja ülemistel vooditel on kohvrid. Egas midagi, olime ju harjunud, et hiinas võib ettearvamatuid üllatusi ette tulla ja seega me siis reisisimegi 10tundi, hiinlastega koos higistades, Xian’i. Kohale jõudes kell 6 hommikul võtsime koheselt takso ning asusime hotelli otsima. Taksojuht oli aga täielikult kärsitu vanamees, kes lõi pagassi nii kinni, et mul jäid sinna sõrmed vahele kui pagasit korrastasin. Lõi vere välja ja tüüp hakkas kohe vabandama… troll raisk! Ja ega sealsetele kohalikele väga välismaalased ei meeldinudki, pidavat olema introvertsed. Leides hotelli, pesime endid, puhkasime ja sõime ning asusime plaane tegema.

Esimese asjana läksime kohe linna peale ning otsisime mõned vaatamisväärsused kohe välja. Käies ära trummi templis ja ühes teises templis, saime lõpuks aru, et oleme linnamüüri sees. Nimelt Xian’is on kesklinn ümbritsetud müüriga, mis oli ehitatud pea 1000 aastat tagasi ning meie plaan oli see üles leida ja seda lähemalt uurida. Jõudes müürini, saime aru, kui suur ehitis see ikka oli. Kahjuks me koheselt sissepääsu ei leidnud ja kuna see oli nii massiivne, et teist otsa näha polnd, siis otsustasin ühe prao vahelt sisse ronida ning asja uurima minna. Ülesjõudes sain aru, et see asi on oma 25km pikk 😀 hullumeelne lihtsalt. Ja teine ots, kust sisse sai, oli oma 10km kaugusel. Jah, ja siis me trippisime sinna sissepääsuni. Mina müüri otsast, teised aga maapealt. Jõudes sissepääsuni, said teised teada, et selleks tuleb maksta 10eurot ning nad ei vaevunud üles tulema. Ma tegin kiirelt pildid ja läksin alla nende juurde tagasi. Edasi läksime juba sööma… 😀

Seal sõime koguaeg kohalikku toitu. Ega väga vahet ei teinud Shanghai ja Xian’i toitudel. Muidugi söödi seal rohkem nuudleid ja vürtsist toitu. Kinnisideeks oli meile saanud, et peame seal ära proovima koeraliha. Kohalikelt küsides, kus saaks süüa koeraliha, saime vastuseks et nemad seda ei söö ning siin polegi sellist kohta, kus seda süüa saaks. Pettumus missugune!

Kui sa ikka Xian’i lähed, siis pead ka lähedal asuvates mägedes ära käima. Nii me siis ühel päeval seadsime sammud mägedesse. Sinna läksime taksoga, mille eest pidime kamba peale maksma vaid 10eurot. Mägedes, pidime maksma veel 1euro, et tippu saada. Mägi asus siis umbes 1000m kõrgusel ning alla voolas sealt mägijõgi, mis oli väga kivine. Meie mineku aeg oli seal kuivaperiood ja see oli täpselt õige mägironimiseks. Seal olles käisime ujumas ja hiinlastel oli vaatamist kui palju, sest enamus neist ju ujuda ei oska. Meist, eurooplastest, tehti kohutavalt pilte ning ergutati meid kui ujusime. Vesi oli külm, 10 kraadi umbes, kuid see oli seda väärt, sest meie kui linnainimesed seda loodusujumist polnud ammu harrastanud. Peale väsitavat ujumist ja mägironimist, leidsime aga ühe kohaliku restorani, mis oli tegelikult kellegi teise kodu. Seal sai süüa kana ja kala, kuid meie valisime ikka kana. Tol hetkel oli veel linnugripp möllamas aga nagu Koit Toome kunagi ütles, et ta “ei hooli” ning “mälestusi täis on atmosfäär”, siis kehtis meie puhul seesama loodusseadus. Kana tuli hea ja vürtsikas, ning sõime terve selle kana roa vaid 2 euroga ära. (2 eurot siis kogu kana 4le inimesele). Edasi trippisime aga allamäge tagasi. Tagasi linnapiirile saime me aga mingi kaubikuga, mis saatis meid ühistranspordi bussijaama ja käskis sellega kesklinna sõita. Bussiks oli siuke veneaegne massiina, millel mootor oli pm bussis sees ja seda oli näha. Tõsine diislihais oli üleval ning tundus, et oleme krematooriumisse sattunud. Ilmselgelt, see buss kesklinna ei sõitnud ning nii me üritasime leida tagasitee kusagilt hotelli. Lõpuks hotelli jõudes, öösel keset pimedat ööd, olime me nii väsinud, et läksime poodi ning ostsime süüa/juua ning läksime edasi öösel välja trippima. Tripitud sai kaua ja peale KTV (karaoket), kell 4 hommikul läksime tagasi hotelli. 

Järgmisel päeval läksime vaatama Terracotta sõdureid. Alguses pidime maksma selle kogu tripi eest kuskil 50 eurot. Siis aga otsustasime, et sebime ise endid sinna. Nii me siis läksimegi bussijaama ning istusime bussile, mis viis Terracotta sõduriteni. Bussipileti hinnaks, 70 euro senti. Pilet Terracotta sõdurite vaatamiseks maksis 10 eurot, seega saime pm 50 eurost 11 eurot. 😀 Ütleme nii, et minusugusele ajaloo huvilisele oli see Terracotta sõdurite vaatama minemine üli vinge kogemus…

Nimelt ehitati siis kunagisele valitsejale, kes esimest korda kogu hiina kokku liitis ja seal reforme läbi viima hakkas, hauakamber. Mees oli veel noor, teismeeas, kui talle seda ehitama hakati. Ehitati siis mitmekümne tuhandete kaupa sõdureid, hobuseid ja muid kujusid sinna hauakambrisse. Arvati, et peale surma on see “sõjavägi” seda valitsejat ka hauataguses maailmas aitamas ja kaitsmas ning see näitas suurt lojaalsust valitsejale. Umbes 2000 aastat tagasi sai see valmis ning suleti uksed nii, et sinna keegi sisse ei pääsenud. Kord aga, juhtus nii et tulekahju võttis sellest majast võimust. Kogu katus langes kujude peale ning hauakamber oli hävitatud. Arvatakse, et tänu sellele tulekahjule, on meil õnn seda tänapäeval ka oma silmaga taas näha, sest see tegelikult päästis need savikujud. Ilmselt kui poleks tulekahju olnud, oleks see lihtsalt aja jooksul hävitatud. Kuid arheoloogid leidsid selle hauakambri taas 1970.ndatel. Nüüdseks on mitmed kujud taastatud ning taastamistööd käivad siiani. Koheselt ehitati selle ala kohale ka katus peale, sest vihm oleks vastasel juhul kujudele suurt kahju teinud. Taastatud on pea pool sellest suurest hauakambrist ning saime ka oma silmaga seda tööd seal näha. Kõik käib väga täpselt ja aeglaselt. Sain ka suureks üllatuseks seda maapinda seal puudutada, nii et jälg on jäetud ja olen oma käega katsunud sellist suurt ajaloolist kohta. 😀

Peale selle suure hauakambri, on leitud seal veel 2 väiksemat hauakambrit. Ilmselt hilisematele valitsejatele või siis kindralitele.

Koht oli väga-väga huvitav ning see on üks kohtadest, kus Hiinas käies peab kindlalt ära käima. Tegemist on siiski ühe kultuurirohkema kohaga hiinas.

Kogu see reis oli minujaoks imeline. Sai veits maailma avastatud, hiina keelt praktiseerida ning mis kõige tähtsam, ilusat loodust nauditud. Jään neid aegu igatsema. 

Järgmises postituses räägin teile aga reisist minu pereisa töökaaslastega Kollasele mäele.ImageImageImageImageImageImageImageImageImage

Advertisements

F1

Tere Teile kõigile, kes olete pea aasta aega minu blogi kaudu end kursis hoidnud! Olen nüüdseks juba tagasi eestimaale jõudnud ning siin mõnusasti end juba sisse seadnud. Kuna eelmine kord jäi blogipostituste lisamisele pikk vahe sisse, siis tulevad mitmed lood järjelugudena! Meeldivat lugemist! 🙂

F1.

Jah, sai ära käidud F1 Shanghai Grand Prix etapil! Ütleme nii, et ärevus oli suur juba hommikul kui ärkasin. Oli see ju minu jaoks üks tähtsamaid sündmusi terves minu elus – näha oma silmaga seda F1 melu! 

F1 ajakava näeb tavaliselt ette, et reedeti on treening 1 ja treening 2, laupäeviti treening 3 ja kvalifikatsioon ning pühapäeviti on võidusõit. Reedese päeva võtsime me rahulikult vabaks, et 1. ja 2. vabatreeningule kohapeale seda melu juba kaema minna saaks! Läksime siis metrooga Shanghai International Circuiti peatusesse ja metroo oli umbselt-paksult rahvast täis! Kõik sõitsid raja juurde. Metroolt mahasaades kohtasime kohe “ärimehi”, kes siis kõrvatroppe ja kõike muud ja paremat meile kohe peale tahtsid määrida. Algselt oli see veel tolereeritav, hiljem oli see lihtsalt tobe kuidas iganurga pealt sinuga füüsilist kontakti prooviti teha, et ikka kindlalt ostaksid neilt midagi! Ainuke asi mis me ostsime, olid kõrvatropid F1 mootori müra vastu.

Piletid olemas, liikusime edasi sisse. Kuulsime juba, kuidas esimesed mootorid käivitati ning siis algas suur võidujooks, kas me tõesti jõuame õigeks ajaks peatribüünile esimest vabatreeningut vaatama! Saate aru, kutid on juba kettas vabatreeningu peale! Pole midagi öelda, tulihingelised fännid oleme! Kuid jah, pika ronimise järel jõudsime peatribüünidele õigeks ajaks ja nägime kõik vabatreeningud ära ning esmamulje üritusest jäi viis pluss!

Teisel päeval tuli meile seltsi juurde – Emanuel ja Nikolas, kes siis esimesel päeval kooli tõttu meiega ühineda ei saanud. Vaadates ära 3 vabatreeningu ja kvalifikatsiooni, sammusime kuttidega edasi kardirajale, mis oli täpselt tehtud F1 Shanghai ringraja järgi. Vaadates raja üle ja sõidutingimused oli otsus tehtud ning kuttidega läksime rajale. Järjekord oli õhtul pikk ja saime napilt enne päikeseloojangut rajale. Sealsamusel aga tegime juba tutvust teiste F1 fännidega (F1 fännid hoiavad alati kokku – olgu nad rassilt erinevad, sooliselt, välimuselt, mõtlemiselt vmis iganes, KÕIK ON OMAD), kes olid pärit Uus-Meremaalt. Siuksed vinged sellid olid, tegid seal nalja ning mõnitasid hiinlasi, nagu välismaalastel kombeks, ning lõpuks otsustasime ühiselt sõita. Kardiga sõites nagu ikka, mul adre möllab ja asja tegi paremaks see, et olin kõige tagumine ehk möödumisi saab rohkelt teha. Sain kohe oma kuttidest seal mööda, aga uus-meremaa jõmmid olid päris head sõitjad seal, ainult üks mees jäi minust ette kelle sõnade kohaselt ma olevat päris hästi sõitnud tema vastu. Seega sai Eesti sõidukultuurist nendega seal räägitud ning hea mulje neile jäetud vähemalt motospordis! Haha. 😀 Õhtu lõppedes jalutasime siis oma suure seltskonnaga tagasi metroosse ning libistasime õlli – nagu F1 fännid alati!

Kolmas päev oli see tähtis päev. Kogunesime kuttidega juba varakult raja äärde, kuid esimese asjana seadsime sammud kardirajale, kus sai päris tublisti pingutatud ning head sõitu näidatud. Kella 2 paiku liikusime tagasi õigele rajale, kus valmistusime võidusõiduks. Kell 2:30 olid tribüünid paksult rahvast täis – välismaalaste poole pealt purjus mehed ning hiinlaste poole pealt noored hiina neiud soome lippudega Kimile kaasa elamas! Jah, sõidualguses juba inimesed on vägagi sõbralikud üksteise vastu, räägitakse juttu, juuakse koos õlut ning elatakse omadele kaasa! Minu üllatuseks oli seal päris palju sakslasi, kes olid Hamiltoni poolt! Jah, ja nii see sõit mööduski. Üsna kiirelt. 2 tundi läks liiga kiiresti. Sõit oli põnev, ilus oli vaadata starti ja neid manöövreid ning Hamilton lõpetas 3.ndal kohal sõidu. Kõik oli suurepärane!

Pärast sõitu aga olin ma sõbraga juba vaikselt lahkumas rajalt, kuniks ta ütles mulle, et näeb vist eesti lippu lehvimas. Jah, nii see oli! Eesti lipp lehvis mäe peal! Nii ma siis kiired jooksusammud mäe peale võtsin ning läksin kohe eestlasi tervitama! Hea oli kohe eestlasi näha! Kes oli siin tööasjus, kes reisimas. Rääkisime juttu, tegime pilti ning lahkusime! 

Kokkuvõttes jäin ma selle nädalavahetusega väga rahule. Midagi erilist minusuguse suure F1 austaja jaoks, sõpradega koos ajaveetmine ning uute asjade avastamine!