Olen elus, tervis korras, silmad omalkohal, kuid sisemiselt olen HIINLANE!

Viimasest postitusest on möödunud päris pikk aeg ning tegemist on selle aja jooksul üsna palju olnud. Täna kirjutangi vähe tähtsamatest asjadest mis vahepeal juhtunud on.

Jõulud: möödusid rahulikult. 24.ndal käisime koolis, vaatasime koolis esitusi, saime mingid jõulupakid kommidega (pulgakommidega) ning siis sõime ühiselt koos “international” õpilastega õhtust. Spagetid erinevate lihadega. Päris huvitav jõulusööma oli teine. 25.ndal puhkasin/magasin rahulikult kodus ning “nautisin” jõule. Kinkisin perele ka väikse kingi aga sellest väga välja ei tehtud siin, sest nemad ju jõule siin ei tähista. Lihtsalt omaltpoolt väike kingike, et vähemalt midagigi!

Aastavahetus: möödus edukalt. Kuna siin jällegi hiinlased ise 31.detsembril ei tähista uut aastat, siis otsustasime YFU õpilastega koos välja minna. Kohtusin uute vahetusõpilastega, lobisesime, vaatasime meeletut ilutulestikku koos countdowniga ning sai võõraste väljamaalastega lihtsalt juttu aetud tänava peal. Õhtu oli täitsa huvitav ning meeldejääv!!

Kuna siin on nüüd vahepeal väga külmaks kiskunud, siis detsembri keskel vast, ostsin endale mantli ära. Temperatuur langeb kohati alla nulli ning ookeani tuul teeb elu üsna külmaks siin. Toas on endiselt 9 kraadi sooja. Varem kandsin tõsiseid riidekihte seljas, praegu vaid kannan vaid t-särki, õhuke kampsuni moodi asi, kilekas ning dressid. Jalas kannan tavalisi sokke ning mingeid susse. Ühesõnaga, praeguseks olen selle külmaga juba ära harjunud. Haige ei ole olnud, ainult käed külmavad ära. Raske on kirjutada tähemärke ning arvutiklaviatuuril ei leia sõrmed õigeid nuppe enam üles. Samas hoiab mind soojas ka tee, mida siin õhtuti koos isaga lürbitud saab. Detsember, jaanuar ja veebruar on siin külmad kuud. Märtsis pidavat tagasi soojaks kiskuma ning ma ei jõua seda aega juba ära oodata!! Õhtuti pool tundi enne magama minekut lülitan voodisoojenduse sisse, et magama minnes mõnus pikutada oleks. Käsi teki alt välja ei saa, sest vastasel juhul külmaks need ära. Hommikul üritan soojapesu selga tõmmata voodis, sest toas on lihtsalt nii külm ja pikapeale viskab see külm tunne kopa ette. Hommikul toimub kõik välgukiirusel, kui varem läks sättimiseks pea 15 minutit aega, siis nüüd saame 7 minutiga riide, hambad pestud, asjad kotti ning toa korda. Konditsioneer on mul toas olemas, aga seda pole mõtet sisse lülitadagi, sest see võtab kuskil 4h aega, et tuba soojaks läheks ja kui kondi välja lükkad, siis poole tunniga on tuba jälle külm. Kuna siin maju ei soojustata, siis ei ole mõtet ka kütta. Nüüd siin hiljuti arutati selle üle, et majadesse soojendused panna aga see võtab ka veel paar aastat aega…

Majast rääkides, siis meie maja lammutatakse siin lähitulevikus maha. Nimelt on meie maja täpselt ummikute piirkondades ning kuna Shanghai Disneyland on tulemas meie maja lähedale ja see tekitab veel suuremaid rahvamasse maanteele, siis otsustati ehitada siia kiirtee. Nii õhku kui ka maa peale. Meie maja jääb siis täpselt ette ning lammutamistöödega pidavat peale hakkama märtsis. Õega rääkides selgus, et tulemas on protest ning märtsi kuus hakkavad kõik majaelanikud alles hindade üle valitsusega vaidlema. Kõik ikka sellepärast, et rohkem raha valitsuselt välja pinnida. Lisaks tehakse pea igas korteris sellepärast nüüd öko remonti, et kõik ilus ja uus välja näeks ning lisaraha kuskilt teenida saaks. Meie korter on korras ja seega pole vaja siin remontida midagi. Arvatavasti siis aprillis või mais tuleb meil kolida uude korterisse.

Keelega läheb suurepäraselt! Nüüd ongi siin oldud pea 5 kuud ning alguses ma ei osanud hiina keelt üldse. Teadsin vaid lihtsamaid väljendeid ja see oli ka kõik. Nüüdseks oskan kirjutada pea 600 sõna, suudan igapäeva asjadest rääkida ning rääkida elust eestis jne. Kodus suhtlen vanematega ainult hiina keeles, õega vähe raskematest asjadest rääkides kasutan ikka inglise keelt ning praegu koolis proovin üle minna hiina keelele. Ise olen hetkeseisuga väga rahul ning eks 5 kuu pärast vaatame, kui heaks mu hiina keel aasta lõpuks kujunenud on! Muideks, korraldasime siin oma YFU abilistele ühe õhtusöögi ning siis rääkisimegi ainult hiina keeles. Isegi YFU kontori suur boss oli mu hiina keele progressis üllatanud. Minu hiina keel on siin YFU õpilaste vahel keskmine. Parematel rääkijatel on koolis põhimõtteliselt ainult hiina keele tunnid, meil on vaid 1 hiina keele tund ja siis peame edasi iseseisvalt õppima ning tavalistes hiina tundides käima. Aga ühel saksa poisil on hiina keelega ikka jubedalt raskusi. Ta ei oska pea midagi öelda hiina keeles ning ega ta selle nimel ei pinguta ka väga, et õppida. Ise olen enda arenguga rahul ning aasta lõpuks oleme planeerinud kõik koos HSK testi võtta. Mina sihin siis lvl 4 ehk siis umbes 1200 hiina sõna. See koosneb siis juba raskematest sõnadest ning raskemast grammatikast. Samas on ka kuulamisülesanded juba kõvemad pähklid mida pureda aga mis ei tapa teeb ju tugevasks! Praegu hindan oma HSK taset lvl 3 vääriliseks seega 5 kuuga annab veel imesid teha!

Koolis on asjad vähe tõsisemaks läinud. Enam kooli peal ringi ei käida ning näpuga ei näidata. Samas ükspäev loopisin väljaku peal kossu ja siis tuli üks kutt minuga rääkima. Rääkisime siis inglise keelest ja hiina keelest ja siis ta küsis et kas mul tüdruk on, ma siis vastasin et ei ole ning küsisin, et mis sul sellest? Poiss lausus vastu et, noh, otsime sulle siis mõne! No, ma muidugi kohe nõus, et miks ka mitte, et igasugused asjad tuleb siin aasta jooksul ära proovida. Järgmine päev sööklas järjekorras olles tuleb see sama kutt ühe tüdrukuga käevangus ja ütleb üsna valjul toonil, noh kas see kõlbab? Ma olin suht ehmunud, et ou mees, sa tead ka millisesse olukorda sa mind praegu paned või? Tüdruk väga kena ei olnud, seega pidin raske EI ütlema. Poiss seejärel tõmbas selle tüdrukuga uttu. Peale seda, kui kooli peal läks sõna liikvele, et ma “otsin” hiina tüdrukut, siis on viimasel ajal jubedalt pildistama hakatud ning järelkäima. Aga kõike seda tehakse salaja… Alati olen õppima läinud raamatukokku, et seal hea vaikne ja rahulik õppida…nüüd on need tüdrukud teada saanud, et ma seal õpin ning cambivad koguaeg seal. Ja ega nad pole tavalise kooli õpilased, nad on maksnud 10 000€ et seal koolis käia, seega neil on aega küll ja veel selliste asjade tegevuseks. Siis ükspäev mängisime kossu ja siin on meil koolis üks megarikas poiss. Alati tuleb talle palli sööta jne, sest come on, kes siis rikkale poisile ikka palli ei sööda. Mind väga rikkus ei huvita, seega ma talle palli ka ei andnud. Järgmine mäng olin mina ühes tiimis ja tema teises. Kuna ta üks pisike kääbus on ning korvilaua all ta midagi teha ei suuda, siis võtsin iga palli ta nina eest ära. Ühe lauast tuleva palli peale ma siis õhku ei hüpanud, sest pole väga mõtet…:D Aga oii kus see kutt alles hüppas…Napilt-napilt sai palli kätte, maandus kahe jalapeale ja siis läks ennast nii äksi täis et hakkas mingeid lolle häälitsusi tegema… kes mind vähe paremini teavad, siis nad saavad aru, et mulle sellised tropid ei meeldi. Aga no ma annan andeks, poiss on alles 15 ning ema ja isa on üsna “helded” tema vastu.

Vahepeal on õde oma ülikooli asjadega kõik korda saanud ning ootab nüüd vastust. SAT testi tulemusi ta mulle ikka veel ei ütle… seega on praegu kodus jälle stressivaba õhkkond ning õde on jälle vähe rõõmsamaks muutunud ning suhtleb jälle rohkem. Samas võtab ta ka Jaapani keele tunde, seega saan seda ka siin väheke praktiseerida. Lisaks sellele õpin siin igasuguseid erinevaid eksootilisi keeli.

Kuna mul vanemad räägivad Shanghai dialekti ja ma nende jutust ka midagi aru ei saa, siis otsustasin sedagi väheke õppima hakata. See dialekt on mandariinist täiesti erinev, kuid samas jällegi üsnagi lihtne. Seega saan väheke seda iidset keelt ka õppida! Õde mul Shanghai dialekti ei räägi aga ta saab sellest aru. Samas seda keelt räägivadki põhimõtteliselt ainult minu vanemate generatsioon, teised juba räägivad põhimõtteliselt ainult mandariini, kuid oskavad samas ka vajadusel Shanghai dialekti kõnelda.

Mis veel…aa, nüüd on mul siin päris palju uusi tutvusi tehtud. Nii ameeriklaste, belglaste, tailaste, lõuna-korealastega, jaapanlastega, indoneesialastega ja jumal-teab-kust-veel inimestega. Seega reisule minnes ei tohiks sohva/diivani kohti väheks jääda!

Nojah, see ongi nüüd kõik mis siin viimasel ajal juhtunud on, põhiliselt tähtsamad jutud. Enne siia tulekut räägiti mulle, et eks see esimene pool aastat on kõige igavam ning ülejäänud poolaasta tuleb veel etem… Hetkel pean tunnistama, et minu esimene poolaasta oli juba üsna huvitav ning igal nädalavahetusel oli midagi teha, kuid pidin mõned tegevused tühistama, sest perega on ju ka vaja aega veeta! Ma tõesti ei kujuta ette, mis see teine poolaasta mul siin ette tuleb… Homme siis hiina keele eksamit kirjutama ning reedel saadame Lin’i tagasi Indoneesiasse. Kahjuks ta enam tagasi ei tule… seega jääme Lunaga kahekesi siia “inglise keelt kõnelevateks”, sest teised on meil siin ju SAKSLASED!

vahepeal sain hiina keele testi tulemused teada, 78 punktiga läbisin edukalt oma eksami! Ise olen rahul, õpetaja pettunud!

Nüüd sain siis ka kuu aega vaheaega… mõnus! Pea nädal aega nüüd puhanud ja maganud välja ennast, tunne hakkab juba tagasi normaalse inimese peale minema! Vahepeal olin abiellus õpikute ja pastakatega, nüüd juba elu lill! Tegeleme siin YFU videoga, mis näitab meie siinset elu. Nädala pärast on YFU Hiina meeting, kus kõik hiina tulnud YFU õpilased siin Shanghais kokku saavad ja muljetavad omavahel. 4 päevane puhkemoment siis omasugustega! Läheb lappama…ilmselgelt sellepärast, et meil on nii palju seletada ja YFU inimesed on hullult “outgoing” jne, seega saab nalja ma arvan!

Vahepeal jõudis Shanghaisse ka Kadri, otse Hong Kongist. Tervitused uuele mainlander’ile! Kadriga rääkides tekkis selline tunne, et mu eesti keel on lihtsalt täielikult ununenud. Grammatika on nagu hiina keelel ehk eesti keelega võrreldes tagurpidi ning kasutan mingeid imelikke sõnu. Vabandust, kuid pikapeale see keel ununeb! 😀 Kadriga sai päris pikalt lobisetud ning Nanjing Lu sai ka läbi kõnnitud..

Aga olgu, olge mõnusad ja pange uuel aastal ikka uue hooga! Minul on juba hoog 100ga sees, aga Sinul?

(btw: hiina reklaamlaused mõjutavad minu eesti keelt juba… :D)

Taiwan ja Nike

Imekombel on viimasel ajal asju juhtuma hakanud!
Kolmapäeval külastasid meie kooli Taiwanist pärit “hiinlased”. 2 tütarlast pidid minu pinginaabriks tulema, kuid kahjuks toimusid mul samal ajal hiina keele tunnid ning need tüdrukud pidid üksi tagapingis istuma. Igatahes, mina ja siis Ren (mu parimsõber, võite kutsuda ka Tracey’ks) käisime ja vaatasime need Taiwani neiud üle ka. Tema arvates leidus seal 3 ilusat, mina nägin ainult ühte täitsa normaalset raami. Igatahes, naised üle vaadatud, pidime Taiwani poistega kossu loopima. Meie tiim ikka skooris ning hiljem mängisid Taiwanlased meie kooli tüdrukutega. Tüdrukud tõmbasid pikalt koti pähe neile (meie kooli tüdrukud on pool-professionaalid, sest nemad tegelevadki ainult kossuga ning ülikooli katseteks on neile korvpalli katsed vms ehk tulevased naiste profiliiga tõusvad tähed).
Täna pidi meil olema väike korvpalli treening. Ilmselgelt seda ei toimunud. Mingid ülikooli tüdrukud tegid oma korvpalli treeningut seal. Arvasin, et peab vaikselt kodu poole liikuma hakkama, kuniks üks meie trenni kutt tuli ja ütles, et täna on mingi Nike promo-üritus toimumas LeBron X tossudele. No, ronisime tiimiga kohale. Seal selgus, et pange kolmesed tiimid välja ning saate osaleda. Panime tiimid välja ning mina oma tiimiga mängisime esimese mängu ja kaotasime (
üsna nadi meeskond oli koos, kui aus olla :D). Siis tehti meist foto ja imede-ime, me saime tasuta Nike liibuvad püksikud! Poes maksavad need 20euro ringis. Lahkusime sealt kell 20.00, kui 3v3 tänavakossu finaal läbi sai. Võitis meeskond, kus olid nii hiinlased kui ka üks afro-ameeriklane.
Hiljem liikusime sööma. Tahtsime Pappa Pizzasse minna, kuid meil polnd nii palju raha selleks. Siis liikusime uude kohta, samal ajal üks kutt ütles, et oodake, ma helistan isale ja ta tuleb maksab arve kinni. Kuti vanemad on ülirikkad – isa sõidab Lamborghiniga ning neil on suure aiaga maja SHANGHAIS! Igatahes, sõime ikka meeletus koguses, nagu arvata võib ning siis mängisid hiinlased oma mängu. Ma sellest kahjuks osavõtta ei saanud, kuna ma hiina keelt veel nii hästi ei oska. Igatahes, mängu ilu seisneb selles, et segatakse kokku üks koks – täna oli: koka,sprite, mingid mahlad, mineraalvesi, nuudlid, 2x teepakikest, peekon ning muna kokkusegatuna. Siis hakatakse järjest loomanimesid ütlema. sul on aega uue loomanime ütlemiseks 3 sekundit ning kui ütled sama looma nime, mis ennem juba öeldud, pead seda jooki jooma. Nalja sai, poisid on päris hullud. 😀 Isegi kui ma praegu veel aru ei saanud, oli see siiski mega naljakas. 😀 Ei tea, mis siis saama hakkab, kui aru saan…
Proovisin ka seda jooki. Ega sel mingit väga rasket maitset polnudki. Eestis hullemaid vedelikke proovitud…
Kokkuvõttes võib öelda, et elu on huvitav, kui selle endale huvitavaks teed!
Muideks, eksamid läksid hästi. Hiina keeles 83 punkti ning inglise keeles 79.
Olge muhedad!

Yu Garden

On reede ning täna oli tegemist päris palju.
Eile oli inglise keele eksam, mis läks kergelt rappa aga elame üle, ma vahetusõpilane ju…:D
Täna pidin klassijuhatajaga Shanghai kultuuri nautima minema. Kell 7:30 kooli jõudes, meeletult väsinuna, ütles klassijuhataja, et me lahkume koolis kell 9. Õnneks palus ta mul kutsuda ka ühe teise vahetusõpilase Saksamaalt, kelle ema on hiinlane ning ta ise oskab hiina keelt väga hästi rääkida, et ta mulle tõlgiks tuleks. Äratasin ta siis kell 7:40 üles ning tüüp roomas ikka kohale. Tänaseks sihtkohaks oli siis Yu Garden, ainuke koht Shanghais, kus veel iidset kultuuri oma silmaga kaeda saab. Ala on ümbritsetud müüriga ning üle müüri vaadates on näha suuri maju, tänavaid jne. Seega oli see väheke imelik vaadata, et ühel pool on 200 aastane traditsiooniline maja ning teisel pool paar aastat vana pilvelõhkuja.
Igatahes, hommikusöögi sõime seal. Sõime siis traditsioonilist Shanghai hommikusööki. Pelmeenid, mingid mega maitsvad pirukad ja otseloomulikult tarretise moodi magustoitu (ülimalt maitsev asi). Edasi läksime siis iidseid maju vaatama. Väga ilus koht, kus oma närve välja puhata. Rohelist kohtab seal palju ning arhidektuur annab oma nostalgia välja. See koht oli muidugi omal ajal ühe pere koduks. Kuskil paari hektariline maalapike siis, mitmete majakestega. Eraldi maja külaliste vastuvõtuks, eraldi majakesed erinevates kohtades looduse nautimiseks ning jutu ajamiseks ning ohtralt teemaju. Kõik see oli kaunistatud hiina pärase aiaga – Bon zai puud, kivid ning hiinapärased skulptuurid.
Kuulasin ka ühe giidi juttu seal, kes palus ära arvata, kui vanad need kaks maja on. Pakuti erinevaid vanuseid ning giid ütles lõpuks, et see maja on 200 aastat vana ning teine, ainult 3 aastat vana. Aga see nägi täpselt välja, nagu see oleks vähemalt 100 aastat vana olnud! Hiina ime number 5254!
Lõpuks kogu sellest ilust, liikusime edasi fake-turule. Mina ja siis Timo (saksa võp) ostsime endale kommunisti läki-läkid. Alghind oli 100 jüaani, kuid lõpuks kauplesin selle 25 peale. Algselt proovis kaubelda õpetaja aga sellest midagi välja ei tulnud. Seega läksin appi. Hiina-inglise keelega saab siin juba imesid korda saadetud! 😀 Õpetaja tunnistas ka, et tema väga kaupleja tüüpi inimene ei ole ning tavaliselt tegutseb sellistes olukordades tema tütar. 😀
Läki-läkid ostetud, suundusime tagasi kooli. Õpetaja läks kooli, mina ja Timo aga läksime Timo poole arvutimänge mängima, sest reaalselt midagi targemat mul täna teha polnud (vihmane ilm) ning chillisime 2h Timo juures. Mõni aeg tagasi jõudsin koju ning ostsin Mäkist kerge eine, miks maksis 3evrot ning sai ülepika aja Ameerikast ampsu võetud. Nädalavahetuseks hetkel plaane pole, eks näis mis saama hakkab!
Lisaks palun Teilt kõigilt üht teenet! Nimelt oleks mul vaja pilte, mida siin hiinlastele näidata. Eestist, eesti loodusest, minu perest, minu sõpradest jnejnejne. Kõike huvitavat, mis seostub Eestiga. Oleks endalgi hea vaadata ning muljetada hiinlastele meie Eestist. Kõik pildid on oodatud meiliaadressile: taavi.altpuu@gmail.com  
Ette tänades, Taavi!

Nüüd saab juba ka puhata ning mängida!

Noniimoodi.
Ülepika aja on aega kirjutada blogisse midagi. Loodetavasti midagi ka lugemistväärivat!
Üldjuhul, siin midagi väga juhtunud polegi. Tavaline elu. Nädala sees kool, õppimine ning korvpalli mängimine. Nädalavahetuseti saab väljas käidud ja Shanghaid nauditud ning kogu selle aja vältel saab väga palju ja väga maitsvat Hiina toitu süüa!
Paari viimase nädalaga siin väga juhtunud pole. Eelmine nädalavahetus läksid mu isa ja õde taaskord Hongkongi. Õel oli teine SAT eksam seal jälle. Ema jäi seekord minuga koju. Kuna ema väga midagi ei korraldanud, siis pidin ise endal elu põnevaks tegema. Reedesel päeval sain üle pikaaja YFU õpilastega kokku. Kokkusaamise mõte oli laulda üht hiina keelset laulu ning väljamõelda tants meie YFU jõulueri üritusele. Ilmselgelt me sellega ei tegelenud, õnneks, ning sai People Square’l niisama ringi jalutatud ja muljetatud. Kõigil on samad probleemid. Poisid saavad hiina tüdrukutelt liiga palju tähelepanu ning võõrad vaatavad pikalt järgi sulle, kui linna peal ringi liigud. Rääkisime erinevatest situatsioonidest ja proovisime väljamõelda mida järgmine kord neile öelda vms. Ja ma sain teada, et ma pole ainuke, kellele siin suurt armastust avaldatud on, mis on hea uudis! 😀 
Lisaks sain teada, et mu kool on võrreldes teistega ikka mega! Üks saksa poiss käib rahvusvahelises koolis, aga ta on ainuke võõramaalane seal ja tal seal just kõige lõbusam koolis ei ole jutu järgi. Teised on täielikult “international” koolis ehk iganurga pääl on üks valge inimene ning nemad ei saa seda hiina täielikku kooli tunnet. Meil on kuskil 20 ringis võõramaalasi, kuid 5 neist on minuga kes siia see aasta tulid ning see on hea, sest teised on juba ammu siin koolis olnud, seega nad on pm juba hiinlased. 😀 Lisaks on meil täielik Hiina kool. Silmaharjutused, hommikuharjutused ning kõik käib hiina keeles. Hiina sõpru on mul ka juba päris palju siin. Saab hiina keelt praktiseeritud ning kui mina midagi hiina keeles öelda ei oska, siis räägin nendega inglise keeles. Kõik on väga sõbralikud ja toredad, eriti tüdrukud…
Laupäeval käisin aga YFU poistega linna pääl. 7h trippisime ringi ning lõpuks maandusime promenaadil. Oli täpselt õige ilm selleks, et kogu seda ilu oma silmaga taaskord kaeda. Siiamaani ei usu, et sellises kohas elan. Shanghail on promenaad mõlemal jõekaldal. Vanem promenaad on siis 1900ndate algusest, kust leiab Euroopa arhidektuuri. Kuna tol ajal juba hakati Shanghaid ka vaikselt ärikeskuseks rajama, siis paljud hooned on rajatud sinna 1930.aastatel. Enamus neist on olnud kunagised saatkondade majad. Praegu nägin seal vaid Tai saatkonda. Ülejäänud on nüüdseks kas korteriteks, büroohooneteks või poodideks renoveeritud. Väga ilus vaatepilt! Umbes kilomeetri pikkuses vana arhidektuuri lambivalguses, mis meenutab sulle Euroopat ning väheke kõrvale vaadates tajud välja, et oled ikka Hiinas. Teisel pool jõge on siis see “uus” Shanghai, mida enamus meist teavad. Suured ning kõrgustesse laiuvad pilvelõhkujad ning otseloomulikult ka Oriental Pearl TV Tower. Kõik see ala on välja arendatud 30 aasta jooksul. Kuskil 50 aastat tagasi olevat seal tühermaa olnud, seega on see üks ime mis siin nende aastatega tehtud on!
See nädal on meil aga “mid-term examination” aeg ehk eksamite aeg. Algselt pidin ma võtma hiina keele, inglise keele, matemaatika ning teaduste eksamid. Eile aga teatati mulle, et pead tegema ainult hiina keele ja inglise keele eksami. Täna oli hiina keele eksam, mis ei olnud niivõrd raske. Kõik teemad olid õpiku teemad ning sain kõik ülesanded tehtud. Loodan kuskil 90% tulemust sealt saada! Homme on aga inglise keele eksam ning peaks selleks natuke õppima. Tahaks sellegi kuskil 80-90% ära teha (PS! ma hiina keelest inglise keelde tõlkida ei oska veel, seega sealt jääb kuskil 10-20% saamata. 😀 Reedel on aga vaba päev ning klassijuhataja soovis mulle Shanghaid näidata. Seega lähen koos temaga väiksele kohtingule. Vaikselt peaks siin juba maha rahunema asjad, seega saab blogisse uut ja huvitavat kiiremini kirjutada! 
Meil siin hakkab ka juba vaikselt külmaks minema, keskmine kuskil 10-15 kraadi ning kerge jopp juba seljas. Olge tublid ning edu Teile kõigile! 🙂
Siit siis ka väike väljalõige Facebookist, mille kirjutasin VÕPide foorumisse. Teema räägib siis Hiina noorte käitumisest, mis külmale eestlasele üsnagi imelik võib tunduda… Nautige!
Täna siis ootasin korvpalli väljakul, et mängima saaks minna. Oli kergelt külm ning üks hiina sõber tuli ja hakkas kallistama, rääkides meeletult heas inglise keeles (loe: raskesti arusaadavalt) “mul on nii külm, võta mind enda juurde, sul on kampsun seljas”. Tüüp kallistas mind seal 5 minutit, kuni lõpuks lahti lasi…
Teine lugu veel. Hiina poistele meeldib üksteist katsuda…. Silitamine üsna intiimsetest kohtadest pole ebatavaline. Õnneks kellegi käsi veel minu …. jõudnud pole, kuid nende omavaheliselt on see üsna tavaline nähtus!

Hongkong.

5-7. oktoobril käisin ma siis Hongkongis. Põhjuseks, miks me perega sinna läksime oli see, et õde võttis SAT (inglise keele test ameerika ülikoolidesse pääsemiseks) testi. Seda saab teha ainult Hongkongis. Miks Shanghaist Hongkongi selleks minema peab? Eks ikka sellepärast, et muidu oleks liiga palju tahtjaid sellele testile, seega pikk vahemaa nõuab suuremaid rahalisi vahendeid ning testi lähevad võtma just paremini inglise keelt tajuvad inimesed. Noh, tol nädalavahetusel võttis testi pluss-miinus 10 000 õpilast… Terve väiksema eesti linna elanikkond oli Asia Expo majja ära mahutatud põhimõtteliselt.

Jah, Hongkongis lennukilt maha tulles oli meeletult soe tunne. Õhu temperatuur 30 pluss kraadi on ikka jube soe, kui sul Shanghais hakkab juba 20 pluss kraadi peale oktoobri alguses temperatuur langeb. Tunda oli ka kerget niiskust, kuid mitte nii eksootilist niiskust, nagu Tais. Igatahes, väga mägine ning roheline esmamulje oli Hongkongist lennujaamast välja saades. Arvasin, et kohe saame linna peale minna aga kus sa sellega. Hotell oli kohe lennujaama kõrval (mainiks ära, et 5 tärni hotell koos õhtuste “teenustega” meesterahvastele…), et õde hommikul väga seiklema ei peaks, et testi tegema minna. Esimene päev siis käisime lennujaama lähedal linnaosas söömas ning hiljem väike jalutuskäik.

6.oktoobril, saime jalad maast lahti sõna otseses mõttes. Mina, ema ja isa käisime Buddha templit vaatamas (turistidele mõeldud-ehitatud ehk not real). Sõitsime sinna kaabelkabiinis vms. Inglise keeles on see “Cabelcar”. Sõit oli üsna tuuline ning võttis selle kabiini kergelt võppuma. Isa hoidis kergelt kramplikult käetoest kinni…:D Nägin Hongkongi loodust – rohelised puud, enam-jaolt okkalised, väga mägine ja kivine, väiksed ojad, mis kokku tegi meeletult ilusa vaatepildi. Buddha templikojas siis liikusime ringi, ronisime selle kuju juurde ning vaatasime ringi. (Buddha kuju oli sama suur kui Phuketis see valgest marmorist.) Hiljem reisisime tagasi ning jäime mu õde ootama. Lõpuks, 2 tunni jooksul ta ilmuski ning siis panime otsejoones järgmise hotelli poole. Võtsime kiir-metroo ja kohal me olimegi. See hotell oli täitsa Hongkongi südalinnast kuskil 5min taksosõidu kaugusel. Jõudes hotelli, liikusime edasi linna peale. Väiksed söögid, väiksed osturallid ja oligi kell juba pool üheksa saanud õhtul. Olin eelnevalt eestlasest Mikuga vestelnud, et võiks kokku saada vms. Nüüd pidin oma perele seda seletama, et miks nii hilja jne. Sain loa kätte ning läksingi siis taksoga Miku ja Kadriga kohtuma kõrgeima Hongkongi pilvelõhkuja juures. Hiljem kohtusime veel teiste eestlastega (Rasmuse ja Karoliinega) ning rääkisime Hiinast, Hongkongist, söögist, hiinlastest, keeltest jne. Väga meeldiv õhtu oli ja tervitan sealseid eestlasi siit Shanghaist hetkel!

7.oktoobril oli äratus kell 8 ja otsejoones padavai Disneylandi. Ütleme nii, et mul ei olnud mitte mingisugust arusaama, mida Disney endast kujutab. Seega oli see minujaoks täiesti uus avastus! Esmapilgul ikka täielik muinasjutu maa. Kõik on tehtud Disney asjade järgi. Majad, teed isegi prügikastid. 😀 Õhkkond on seal meeldivalt sõbralik, kõik on lõbusad ning soovivad Sind aidata. Atraktsioone on meeletult ning meil võttis terve pargi läbikäimine pea 8 tundi. 😀 Raske ja väsitav tripp oli lõpuks. 😀 Sai siis “oma lapsepõlvegi” meenutatud Tarzanite ja muude selliste asjadega. Väiksele õekesele Eestis ostsin Disneylandist Karupoeg Puhhi seega see jõnglane peaks selle kättesaamisel tõsiselt õnnelik olema. 😀 Kõik kes soovivad funnida siis see on selleks täitsa õige koht. Tundub täitsa pehmo jutt, kuid reaalselt, see on lõbus. 😀
Samal päeval seadsime sammud tagasi Shanghai poole. Kahjuks meie lend lükati edasi 4 tunni võrra, seega pidime lennujaamas ootama. Lennujaamas ostsin veel viimased suveniirid ja trollisin niisama öösel kell 12 Gucci ja Armani poodides. Kahjuks unustasin rahakoti McDonaldsi Cafesse koos minu perega, seega midagi osta ei saanud….
Igatahes, lennukile saades lootsin et see tõuseb kohe lendu ka aga kus sa sellega… Ootasime veel poolteist tundi kuniks see lendu tõusis. vähemalt sain tunnikese magatud. Siis 2h tagasi Shanghaisse Top Geari saatel (ma olin väga õnnelik, et seda vaadata sain sest see on KURADIMA HEA SAADE ma pean mainima!). Jõudsime Shanghaisse kell 4 hommikul ning tunne oli üsna külm. Väga külm! 20 kraadi tundub liiga külm kui tuled 30 kraadi juurest… Koju sain kell 5 ning kuna järgmine päev oli esmaspäev siis läksime magama ära ja kooli/tööle keegi ei läinud vaid põõnasime terve päeva.

Üldjoontes Hongkong mulle meeldis väga. Kogu see esmane vaatepilt sellest linnast oli väga meeldiv. Õhtune tulede sära on minuarvates, ja minu pere nõustub minuga, etem kui Shanghai oma. Kogu see ühkkond on sõbralik, inglise keele keskne ning üpris euroopalik. Inglise mõjutusi on seal meeletult – inglise stiilis koolivormid, roolid on paremal pool ning näha/kuulda võid palju inglasi/inglise keelt. Südalinn on üpris mägine ja ehitised on kõrged, sest seal pole ju ruumi uusi maju ehitada. Kes Hongkongi kunagi plaanib minna, siis soovitan soojalt. Väga meeldiv koht, kus oma puhkust veeta või ülikoolis õppida! (väike reklaam HK’i ülikoolidele :D)

Läbi raskuste saadetud sõnum!

Vabandan kõigi lugejate ees, kes on oodanud uusi postitusi blogisse. Kahjuks on minu programm ülesöelnud lepingu, millega Facebooki ja WordPressi (loe: tsivilisatsiooni) pilte ja blogipostitusi lisada saaksin. Nüüd lasen siis emal blogisse postitusi enda eest panna.
Praegune postitus on siis kuskil 3 nädalasest ajavahemikust. Meeldivat lugemist!
Vahepeal on juhtunud ikka kohutavalt palju asju… Koolis on hakanud minema väga hästi – hiina keele õppimine areneb kiirelt. Juba oskan 240 sõna kirjutada ja rääkimisega olen saavutanud jälle edusamme! Endiselt olen väga valge inimrass ning uudishimu minu vastu vist ei lakkagi… Koolis olen ma õppinud juba enam kui kuu aega ning paljud õpilased on mind alles nüüd avastanud. Mis kõige sagedamini juhtub, on see, et pilte tehakse salaja, räägitakse oma vahel, et see on see välismaalane jnejne. Ilmselgelt on mu hiina keel juba nii heal tasemel, et saan sellest lausest aru ja siis vastan neile, et tõesti, ma olen välismaalane. Imestus nende poolt on meeletu ning itsidades joostakse minema…nagu tavaliselt!
Happy Valley: üks väga kõva koht kuhu Shanghaisse tulles soovitan Teil minna! 5 Ameerika mäge, hulgaliselt muid lõbustusi jne. Kokkuvõtvalt on see üks meeletu suur tivoli tuur, sooja ilma ning mõnusa loodusega. Pean tunnistama, et sain oma esimesed kogemused Ameerika mägedega siit kätte…ja armastus nende vastu on kasvanud meeletult. 😀 Lihtsalt, see on ülimõnus tunne, kui pool organismi suu kaudu välja tahab tulla ning järsul tagasi paika loksub. Proovitud sai siis üht puidust Ameerika mäge (väga kiire, kurviline ja soovitan kõigile!!), siis kiiremat (max. kiirus 140km/h), kõige suurema 90kraadise langusega mäge (60m 90kraadiselt alla ning meeletult kiire asi. enne allatulekut jääb korra seisma ja esimest korda tekib mõte, miks KURAT ma selle peale ronisin. teise korraga on juba igav) ning seiklus huvilistele mingisuguste mägede vahel Ameerika mägi vms. Lisaks erinevad muud atraktsioonid, mis on ka mega lahedad. Kokkuvõttes, arvestada tuleks terve päevaga, kui sinna lähed, sest tegemist on palju!
Kalal käik. Kalal sai siis käidud Shanghaist ligi 30km eemal, eraldi saarel. Ma lootsin, et saame sellisesse väga looduslikku kohta minna ja kala püüda nagu mehed ennemuiste. Minu kurvastuseks oli see selline koht, kus maksid oma kohalkäigu eest, püüdsid kala ära ning sõitsid koju tagasi. Ehk siis ei mingisugust metsikut tunnet kalal käies. Selle eest sai kala püütud mehe eest. Siuksed 7kg purakad saime kõik koju veetud. Kokku käisime mingi 12kesi kala püüdmas ning oli täitsa vahva. Kokku 10h. Lisaks sellele kasvasid seal läheduses mandariinipuud. Kuna on käimas mandariini hooaeg, siis läksin raksu ja võtsin paar mandariini (loe: kilodes) ning sai parajalt majustatud. Kuna see oli mul esimene kord, oma enda käega mandariini korjata ja siis kohe närida, tekkis kohe eriline tunne…peale selle, sõbrad, oma korjatud mandariini on ikka kõige magusam! hahaha. 😀
Mid Autumn Festival. Traditsioon, mis tähistab kuu perioodi vms. Selle kohta on ka legendid olemas ning sellest lähtuvalt süüakse sellel perioodil ka mooncake ehk yue bin’e. Ringi kujulised magusad/soolased pirukad enam-vähem. Ülimaitsvad ning meeliülendavaks teeb mooncake’i söömine, kui saad peale lürpida külma piima! Seoses sellega oli meil koolis pidustus. Pidustus toimus laupäeval ning enne pidustusi pidime laupäeval koolis 4 tundi käima. Siis saime koju ning kell 4 pidime tagasi koolis olema. Pidustus näeb välja nii…esimesed 2h on klassiga koosveetmis aeg. Räägitakse juttu, tehakse pilte, süüakse ning ollakse niisama muhedad. Siis hakatakse esitama oma laule/tantse. Hiinlased võtavad oma esinemisi ikka hullult tõsiselt. Pidime meiegi ehk siis uued vahetusõpilased oma kava kokku panema ja seda esitama. Meie seda asja nii tõsiselt ei võtnud, et iga päev 5 suurt proovi jne. Meie võtsime asja nii, et teeme kava enam-vähem valmis ja lavale minnes anname lihtsalt maksimumi. Ja nii ta läkski. Oli päris huvitav, sai esimest korda antud siuke vähe järsem kontsert, kuskil 1000 inimese ees. Kes laulu kuulda tahab, siis kirjutage Youtube või Youku otsingusse “Da mouth – R U KIDDING ME”.
Siis oli veel lauluvõistlus, veel ohtralt etendusi ning loomulikult korvpall. Kuna pidustus kestis terve öö, siis kossu mängiti koguaeg. Lisaks sellele oli öösel siuke söögituru moodi asi. Meie klass võttis ka sellest osa ja otsustasin neid aidata. Kuna olen suht pop siin ja naised tahavad meeletult minuga pilti teha, siis keerasin asja enda kasuks. Ütlesin, kui tahad pilti, pead ostma. Ja nii see rikkus lõpuks koju toodi… 😀 Pärast seda veetsime vahetusõpilastega KFC aega ning hiljem loopisin kossu. Oli täitsa huvitav ning lõbus kogemus!
Need siis tähtsamad asjad mis vahepeal juhtunud on. Täna hommikul jõudsin just tagasi ka Hongkongist ning selle kohta tuleb postitus arvatavasti selle nädala sees. Piltide kohta ma hetkel midagi lubada ei saa, sest facebooki ma sisse ei saa ja vajan mingit muud aadressi, kus neid lisada saaksin… kuid kui midagi välja mõtlen annan teada!
Ühesõnaga, mul läheb hästi, elu on lill ning küllaltki soe siinpool. Edu ja jaksu Teile seal Põhjamaal! 🙂