Arstidega on JOKK!

Arstidega on JOKK, viimased sponsorlustaotlused saadetud ning väheke  Hiina ajaloost

Tere taas!

28.ndal juunil käisin viimast vereproovi andmas. Täna sain kõik vajalikud templid ja allkirjad kätte arstidelt ning arstitõenditega peaks nüüd ühel pool olema. Viimase uuringu põhjal tundub, et positiivne on see, et ma olen negatiivne! 😀

Ükspäev kolasin enda arvutis ringi ning leidsin paar dokumenti, kus olid firmade nimed/aadressid/telefoninumbrid kirjas. Kuna täna annetati taas 1850€ mulle kontole, siis on mul koos 75%. Puudu on veel 25%.  Tänan tänaseid “annetajaid” toetuse eest, sest tänu Teile saan ma minna vahetusõpilasena Hiina!!! Igatahes, YFU inimesed olid mõistlikud ning lubasid mul viimase osamakse (25%) maksta veidike hiljem, kui 1.juuli. Seega, otsustasin täna neile firmadele, kelle aadressid mul olemas olid, saata posti teel veel enda sponsorlustaotlus teele. Muutsin veidike taktikat ning loodetavasti asi mõjub, sest puudu omajagu on veel siiski puudu. 11.juulil saan teada, mida ettevõtjad minu kirjast arvasid! Täna läks teele 40 ümbrikut, homne päev lisandub veel 8.

Hetkelisi tegemisi praegu juurde tulemas pole. 8-10 juuli siis ELO-l ning tuleb ootama jääda pere infot, et viisat taotlema minna. Seniks, nagu lubatud, siis postitan faktiliselt huvitavat lugemist ka Hiina ajaloo kohta…

Kokkuvõte kaugemast minevikust:

Hiina tsivilisatsioon tekkis Huanghe ja Jangtse jõe kallastel. Kirjalik tõestus selle kohta pärineb Shangi dünastiast ( u 1700 eKr – u 1046 eKr).  Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045-256 eKr) ajal. Ajaarvamise järjepidev kirjalik dateerimine algas Zhou dünastia ajal 841 eKr.

Suur Hiina müür ehk 萬里長城 (Wànlǐ Chángchéng) on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3.sajandist eKr kuni 17.sajandi alguseni pKr, kaitsmaks riiki võõrvägede ja -võimude eest.  Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolaste väitel, võis kunagi see arv küündida 60 000ni).

Hiinas eksisteerinud väikeriigid hakkasid enda kaitseks kaitsemüüre ehitama juba 9.-8. sajandil eKr. Eraldiseisvaid müürilõike asuti omavahel ühendama pärast seda, kui Qini riigi valitseja Qin Shi Huangdi oli aastaks 221. eKr kogu tollase Hiina enda võimu alla saanud ja asus riigipiire tugevdama. Müüri juurde paigutati hulk vägesid, mis võõrvägede sissetungi korral sisemaad signaaltuledega hoiatasid ning olid esimeseks kaitseliiniks. Sellel ajahetkel ohustasid hiinlasi põhiliselt põhjast tulevad hunnid.

Keiserliku sõjaväe ülemjuhataja kindral Meng Tiani alluvuses töötas väidetavalt isegi mitu miljonit inimest, kellest paljud raske töö ja kehvade elamistingimuste tõttu surid. Müürirajajateks olid valdavalt tavaliselt sõdurid, lihttöölistest ehitajad ning kuritegudes süüdi mõistetud vangid.

Hani dünastia keisrite poolt, kes valitsesid 206 eKr-220 pKr, täiustati teadaolevalt Suurt Hiina müüri tunduvalt, et lisaks riigikaitsefunktsioonile arendada kaubandust ja muuta turvalisemaks kaubateed, sealhulgas ka Siiditeed.

Hiina müür jagati Mingi ajastul üheksaks kaitsetsooniks, millest igaühe kaitsmise eest vastutas kohalik garnisoniülem. Et müüri ehk tollast riigipiiri efektiivselt kaitsta, rajati müüri lähedusse hulgaliselt sõjväelinnakuid, kus oli vajadusel võimalik kiiresti abijõudusid tuua. Sõjaväelinnakute läheudsse kerkisid ajapikku aga uued asulad ja linnad, seetõttu aitas Hiina müür kaasa ka hiinlastega asustatud maaala laienemisele

Kui varem oli kasutatud mulda, puitu ja kive, siis mingi ajastul ehitati müüri peamiselt põletatud tellistest. See tagas kaitserajatise tugevuse ja parema säilimise. Eriti hästi kindlustati müüris olevad läbipääsud. Neid sai tugevalt sulgeda ja nende kaitsmiseks ehitati  keerulisi kaitsetornide ja müüristike süsteeme. Läbipääsud olid mõeldud kaupmeeste ja teiste tsiviilisikute tarbeks, kuid ka selleks, et oma sõdureid vasturünnakule või luurele saata. Läbi müüri suudeti tundiga vaid kahel korral.

Tänapäevaval näha olev müür ongi valdavalt Mingi keisrite käsul toimunud 200-aastase ehitustöö tagajärg.

Siiski on müüri lagunemisele tugevasti kaasa aidanud hiina talupojad, kes mahajäetud osi lammutades endale ehitusmaterjali hankisid. Turismi edendamise eesmärgil on viimastel aastakümnetel taas alustatud müüri kaitsmise ja taastamisega.  Hiina müür võeti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1987. aastal.

Siiditeeks nimetatakse kaubavahetus marsruuti, mis algas Hiinast Xi’ani linnast ning suundus edasi 7 erinevat teed pidi. Euroopasse, Jaapani, Indoneesiasse, Eurooopasse, Indiasse, Aafrikasse. Põhiliselt veeti mööda siiditeed siidi, kuid hiljem lisandus sellele veel püssiroht, paber, vürtsid ja muud Hiinas leiutatud tarbeesemed. Siiditee pikkust ei oska keegi täpselt öelda, kuid see on mitmete tuhandete kilomeetrite pikkune.

(Järgmises postituses teen juttu terrakotasõduritest ning tollasest valitsemisest)

14.augustini on jäänud veel 44 päeva.